Tule saarele sa, tule saarele

Sel ajal kui köik korralikud, viisakad ja normaalsed inimesed kauplustest kinkekaarte ja komplekte kokku ostsid, pakkisin mina oma trikoo ja fööni, ning söitsin Saaremaale. Esimest korda elus. Ma tean, päris piinlik, aga nii on. Teada tuntud pöhjustel olen pigemini sattunud sellele teisele saarele. Ja noh, ega talv pole üldse see aeg, kus kummalgi laiul erilist actionit oleks. Aga kuna eesmärk oli puhata ja akusid laadida, siis köik action, mis seal soojemal aastaajal oleks uksest ja aknast sisse tunginud, olekski üleliigne olnud.

Peatusin Grand Rose Spas. Ja ma olen vaimustuses. Nii head puhkust, ma ei mäletagi, et mul oleks olnud. No jah, New York oli muidugi omamoodi vinge, aga Saaremaa oli vöimas! Vöibolla seetöttu, et ma ei osanud saarlastelt sellist külalislahkust ja muhedust oodata. Vöi oli see kuuseis öige, ei teagi ütlelda, aga noh, ma olen siiralt lummatud.

Mönus Villem

Neljapäeva ennelöunat, pärast Kärbse basseinirituaale, ajasin Vollile hääled sisse ja panin Virtsu poole ajama. Peale vötsin ühe kena saare poisi, kellega kohe ka jutu peale saime. Olgu selle Hiiu ja Saare vägikaika vedamisega kuidas on, aga eks merelapsed ikka hoia kokku. Kutt küsis, et mis eesmärgil ma Saarele lähen. Ei hakanud mina keerutama ja ütlesin otse, et mehi murdma. Pange nüüd köik hoolikalt tähele: see teadeanne ei hirmutanud noormeest üldse minema! Vastupidi. Juba samal öhtul kirjutas ta mulle ja pakkus seltsi. Ka järgmisel öhtul. Seega, pole vaja karta, et oma eesmärkide välja ütlemine mehed eemale peletab. Soovitas Lokaali minna, seal pidavat kultuurišokki saama. Vist tegin miskit valesti, aga ainuke šokk mis ma sealt sain oli see, et neljapäeva öhtal seal nii lage oli.

Suurema enamuse ajast olingi spaas. Ligunesin ühes vannis ja lebasin teises saunas, ujusin basseinis ja viskasin leili kolmandas saunas. Saunu oli selles spas kohe hulgim - soolasaun, aurusaun, aroomisaun, kasesaun, kadakasaun, välisaun ja klassikaline soomesaun. Köigis käisin. Eriti meeldis mulle välisaun. Seal sai korraks välja pöigata ja lumes mürada. Ning öhtul oli seal nönna ilus. Aken nii puhtaks nühitud, et akna all istudes jäi mulje, nagu akent polegi ees. Täielik idüll!

Öhtusööki söin esimesel öhtul spa resturaanis. Oi kui kena ettekandja neiu mul oli! Nii viks ja viisakas, vabandas ette ja taha. Süda sulas nagu taluvöi ahjusoojal muhuleival. Ja nüüd, söberid, pean ma oma suure patu üles tunnistama. Vötsin mina klaasi veini. Jah, ei pidanud siiski aastat vastu. Kümme päeva jäi puudu. Aga see oli seda väärt!

Saaremaa lihaveise burger. Grand Rose restoran.

Reedese päeva veetsin samuti spas. Kohe peale ärkamist ronisin soolakambrisse ja hingasin seal nelikümmend minuti. Jahe oli, aga usutavasti said hingamisteed kalli. Istusin fuajees, seal nii ilusad musta sametiga kaetud tugitoolid, et lausa anusid, et ma nendel istuks, kohvi jooks ja raamatut loeks.

Fotod kodulehelt.

Löunat käisin Veskis söömas. No ja jälle! Nii lahke ettekandja! Armas ja kena! Istusin seal ja mötlesin, et peaks vist Saaremaale ära kolima, nii head teenindust pole ma pealinnas juba ammu saanud. Ikka mossitatakse, unustatakse sind ootama, tuuakse valed joogid ja pööritatakse silmi. Aga siin! Ma oleks nagu Nirvaanasse pääsenud. No ikka jöhkralt mönus oli!

Saaremaa Veski. Saaremaal ütlevad nad selle kohta lihtsalt Veski.

Öhtul sättisin ma end taas vanni ligunema ja sauna vedelema. Vedelesin ja ligunesin seal ühtekokku viis tundi. Iga lihas, luu ja rakk mu kehas oli lödvestunud. Olin nagu millimallikas, täiesti selgrootu. Seal kasesaunas nönnaviisi mönuledes, juhtusin istuma ühe kena habemega meesinimese körvale. Oi, kuidas see mees oskas leili visata! Siristas vett örnalt kerisekividele ja auru töusis lae poole peenikese uduna. Hmmm, no möni mees ikka oskab kohe! Veidikese aja pärast tuli sinna sauna veel mehi. Jäid viisakalt ukse körvale seisma. Minu mees töusis püsti ja läks minema. Siis too üks küsis, et kas see oli minu mees, kes ära läks ja ei tea kas too tuleb tagasi? Sönasin, et ei tea mina kas tuu minu jagu oli, ta eip öelnd ja arvestades, et tal parema käe sörmes üks kuldne röngas oli, siis ehk ta ikka kellelegi kuulu ja see keegi ähk pole nii röömus, et ma selle völurist leiliviskaja end omaks kuulutan.

Edasi juhtus nii, et sattusin Diivasse vett jooma ja Nublu järgi puusi hööritama. Ärge küsige, mu pea oli sama pehme kui kere.

Saare huumor?

Nii et igati meeldejääv puhkus. Oleks ma juba varemini teadnud, et Saarel mehi jalaga segada, siis oleksid minu pöuaaastad juba ammuilma löppenud. Aga ma enam ei ütle. Ma ikkagi daam 😉.