Teate ju kuidas ma oma kasvu pärast põdenud olen? Ikka teate! Juba väga varajasest noorusest. Mulle tundus, et absoluutselt kõik teised inimesed Universumis on pikemad kui mina. Ja iga kord, kui ma kohtasin kedagi endast lühemat, olin ma ebareaalselt õnnelik.
Hiljem ma rahunesin veidi. Ju ma siis kohtasin rohkem endapikkuseid inimesi. Nagu te võibolla mäletate, siis Ameerikas meeldiski mulle kõige rohkem see, et seal olin ma pigem pikk, kui liiga lühike.
Niisiis, minu jaoks pole kunagi meesterahva pikkus mingisuguseks teemaks olnud. Sest kõik olid niigi minust pikemad. Ehk siis, kuigi ma võin pikalt ja laialt erisuguste füüsikaliste ja keemiliste koostisosade kohta kriteeriume luua, on pikkus üks nendest asjadest, mis mulle korda pole läinud. Nagu juba mõistate, siis käib selle lause lõppu sõna: siiani. Sest asjad muutuvad.
Nüüd olen ma jõudnud selgusele, et ikkagi pikkus on oluline. Ja oluline justnimelt seetõttu, et ma ise nii lühike olen. Ma ei saa endale lubada seda, et mees on minupikkune, kui kolm mu neljast järeltulijast on juba pikemad kui mina. Ma olen juba nii harjunud sellega, et keegi ulatab ülemisest kapist pudruhelbed ja raske malmist poti. Kui nad nüüd varsti kõik välja kolivad, siis kes mu potte mulle ulatab, ah?
Loomulikult ei soovi ma mõnda Koljatit, aga noh, minu 164 sentimeetri juures võiks mees siiski vähemalt kümme senti pikem olla, arvestades, et ma hea meelega ka kontsasid kannan, siis võiks ka 15 senti olla. Kas seda on tõesti palju palutud? Meeter kaheksakümmend ei ole ju meesinimese kohta liiga palju tahetud? Või kuidas teile tundub? Veel üks tobe klišee?
Hiljem ma rahunesin veidi. Ju ma siis kohtasin rohkem endapikkuseid inimesi. Nagu te võibolla mäletate, siis Ameerikas meeldiski mulle kõige rohkem see, et seal olin ma pigem pikk, kui liiga lühike.
 |
| Ameerika mehed |
 |
| Versus Eesti mehed |
Niisiis, minu jaoks pole kunagi meesterahva pikkus mingisuguseks teemaks olnud. Sest kõik olid niigi minust pikemad. Ehk siis, kuigi ma võin pikalt ja laialt erisuguste füüsikaliste ja keemiliste koostisosade kohta kriteeriume luua, on pikkus üks nendest asjadest, mis mulle korda pole läinud. Nagu juba mõistate, siis käib selle lause lõppu sõna: siiani. Sest asjad muutuvad.
Nüüd olen ma jõudnud selgusele, et ikkagi pikkus on oluline. Ja oluline justnimelt seetõttu, et ma ise nii lühike olen. Ma ei saa endale lubada seda, et mees on minupikkune, kui kolm mu neljast järeltulijast on juba pikemad kui mina. Ma olen juba nii harjunud sellega, et keegi ulatab ülemisest kapist pudruhelbed ja raske malmist poti. Kui nad nüüd varsti kõik välja kolivad, siis kes mu potte mulle ulatab, ah?
Loomulikult ei soovi ma mõnda Koljatit, aga noh, minu 164 sentimeetri juures võiks mees siiski vähemalt kümme senti pikem olla, arvestades, et ma hea meelega ka kontsasid kannan, siis võiks ka 15 senti olla. Kas seda on tõesti palju palutud? Meeter kaheksakümmend ei ole ju meesinimese kohta liiga palju tahetud? Või kuidas teile tundub? Veel üks tobe klišee?
Eestis ja Skandinaavias ei ole palju tahetud :) :) Inglismaal küll :( Ma olen 176cm ja ikka keeruline on enda pikkuseid leida. Mees näe on ka lühem :( Ja mina olen see kes ülemistelt riiulitel asju ilma toolita kätte saab :) :) (see on tôeline pôhjus, miks ta minuga abiellus) :)
VastaKustuta😂😂😂 Päris hea 😄
VastaKustuta