Armastuse raamatute vastu sain ma emalt. Seda afääri edendas jõudsalt mu põhikooliaegne pinginaaber, kes tutvustas mulle raamatukogusid. Ma veetsin nendes lugematul hulgal tunde. Kas ma seal ka midagi lugesin, seda vot ei mäleta, aga ma olin seal. Paitasin raamatuselgi ja võtsin mõne kenama isendi välja, avasin selle suvalisest kohast, piilusin vargsi enda ümber ja surusin nina lehtede vahele. Ohhh, mu jumal, kuidas ma armastan paberi ja trükitindi lõhna!
Noore abielunaisena käisin ma ka sageli raamatukogudes. Ja umbes sel ajal hakkasin vaikselt ka raamatuid koju ostma. Esialgu tagasihoidlikult. Ja tihti ka antikvariaatidest. Kuna ma olin sel ajal ka vahelduva eduga rase - imetav ema - rase, siis jäi aina vähem aega lugemiseks. Väga tihti tõin raamatukogust hunniku raamatuid koju ja viisin need sama targalt raamatukokku tagasi, olles tähtaega kolm korda pikendanud. Soov lugeda oli suurem kui reaalne võimalus või suutlikus.
Mida vanemaks sain, seda rohkem hakkasin raamatuid koju ostma. Ega ma neid ka kõiki pole läbi lugenud. Hea kui pooled. Aga raamatukokku sattusin aina harvem ja harvem. Ainult siis, kui tekkis huvi konkreetse raamatu vastu ja see oli müügil hinnaga, mida ma tol hetkel ei raatsinud välja käia, või polnud teda enam üldse raamatulevis. Või ka siis, kui ma ei teadnud, kas see on just see raamat, mis mul tingimata peaks olemas olema. Ühesõnaga, harva. Mõned korrad aastas.
Mis ma enda jaoks hiljuti avastasin, näib et mul on tekkinud tõrge raamatukogust laenutatud raamatute lugemise vastu. Ma ei suuda neid lugeda. See on ilmselt mingi psühholoogiline veidrus. Umbes, et kasutatud raamatud või nii? (Mõtleb hetke, laseb peal jõnksatusega vasakule küljele kukkuda ja vaatab korraks kaugusesse). Ei, ei, see pole see. Sest ma ostan hea meelega pruugitud raamatuid ja kasutan igal võimalusel ka Raamatuvahetus keskkonda. Ka pole mul esinenud tõrget sõbranna käest laenatud raamatute vastu (kuigi ma tahaks viimsel kui ühel need hinnasildid maha kratsida, võeh, kuidas ma ei salli neid! No aga austusest võõra vara vastu ma siiski taltsutan oma ürgseid tunge. Ma arvan, et inimesed peaksid seda rohkem hindama.). Nii et, ma täpselt nagu ei oskagi selgitada, mislaadi kummaline raamatukogufoobia mul on.
Kas teil on ka mingeid kummalisi, seletamatuid tõrkeid teatud raamatute vastu? Või on see jälle minu isiklik kiiks?
 |
| New Yorgi avalik raamatukogu |
Noore abielunaisena käisin ma ka sageli raamatukogudes. Ja umbes sel ajal hakkasin vaikselt ka raamatuid koju ostma. Esialgu tagasihoidlikult. Ja tihti ka antikvariaatidest. Kuna ma olin sel ajal ka vahelduva eduga rase - imetav ema - rase, siis jäi aina vähem aega lugemiseks. Väga tihti tõin raamatukogust hunniku raamatuid koju ja viisin need sama targalt raamatukokku tagasi, olles tähtaega kolm korda pikendanud. Soov lugeda oli suurem kui reaalne võimalus või suutlikus.
Mida vanemaks sain, seda rohkem hakkasin raamatuid koju ostma. Ega ma neid ka kõiki pole läbi lugenud. Hea kui pooled. Aga raamatukokku sattusin aina harvem ja harvem. Ainult siis, kui tekkis huvi konkreetse raamatu vastu ja see oli müügil hinnaga, mida ma tol hetkel ei raatsinud välja käia, või polnud teda enam üldse raamatulevis. Või ka siis, kui ma ei teadnud, kas see on just see raamat, mis mul tingimata peaks olemas olema. Ühesõnaga, harva. Mõned korrad aastas.
Mis ma enda jaoks hiljuti avastasin, näib et mul on tekkinud tõrge raamatukogust laenutatud raamatute lugemise vastu. Ma ei suuda neid lugeda. See on ilmselt mingi psühholoogiline veidrus. Umbes, et kasutatud raamatud või nii? (Mõtleb hetke, laseb peal jõnksatusega vasakule küljele kukkuda ja vaatab korraks kaugusesse). Ei, ei, see pole see. Sest ma ostan hea meelega pruugitud raamatuid ja kasutan igal võimalusel ka Raamatuvahetus keskkonda. Ka pole mul esinenud tõrget sõbranna käest laenatud raamatute vastu (kuigi ma tahaks viimsel kui ühel need hinnasildid maha kratsida, võeh, kuidas ma ei salli neid! No aga austusest võõra vara vastu ma siiski taltsutan oma ürgseid tunge. Ma arvan, et inimesed peaksid seda rohkem hindama.). Nii et, ma täpselt nagu ei oskagi selgitada, mislaadi kummaline raamatukogufoobia mul on.
Kas teil on ka mingeid kummalisi, seletamatuid tõrkeid teatud raamatute vastu? Või on see jälle minu isiklik kiiks?
Kommentaarid
Postita kommentaar