Vahel olen mõelnud sellele, et naine on loodud mehe jaoks. Kirjas on, et täienduseks, abiks. Aga millegipärast nii paljud suhtuvad sellesse üleolevalt. Nagu see näitaks, et naine on kuidagi vähem väärt kui mees. See tuleb vist sellest, et naisesse suhtutakse, kui arvutiprogrammi lisasse. Noh, et programm töötab muidu ka kenasti, aga selle lisaga saab pisut rohkem vingemaid asju teha. Ja aja jooksul on seda lisa vaja uuendada ning värskendada ning mõnikord vajab see lisa veel omakorda lisasid. Ja lisa ise ilma originaalprogrammita on kasutu. Või et naine on nagu jalgratta abirattad. Abiks küll, aga kui rattur juba tasakaalu hoiab, siis pigem need takistavad ja on tüliks.
No jah, kui naiserolli nii suhtuda, siis võib vist tõesti mõista, miks paljud usklikud naistesse üleolevalt suhtuvad.
Mina, kes ma pühakirja vist kuidagi valesti loen, näen seda teemat teisiti. Tükk aega nuputasin, et milline analoog võiks olla mehe ja tema abi/täienduse vahel. Ja nagu ikka, ma jõudsin kohvini, sest... noh, kohvi, eks ole!
Mõelgem mehest nagu ühest luksuslikust kohvimasinast. Kõik kellad ja viled, tee temaga americanot, cappuccinot, lattet, mochat, mis iganes pähe tuleb. Kõik vaatavad seda masinat, imetlevad ja ohkavad. Aga, mis kasu sellest super lux masinast on, kui pole tassi? Sa ei tee sellega ühtegi kohvi. Või noh, sa võid, eks ole, aga olgem nüüd realistlikud. Peopessa ei tee, otse kõrist alla ka nagu ei lase (no pun intended, for realsies!). Seega, naine on nagu kruus. Loodud kohvimasinale täienduseks.
Otse öelduna, on kruus siiski multifunktsionaalsem, kui kohvimasin. Kruusist saab ka teed juua ja kakaod. Ja kruus on hapram kui masin. Samas, kruusi on lihtsam asendada, kui ta purunema peaks. Masin nõuab jälle suuremat väljaminekut ja vahel ei tasu vaeva ära. On lihtsam pätikat teha, osta 3in1 pulbrit või kasvõi presskann soetada. Point on selles, et kohvimasin ilma kruusita on suuremas hädas, kui kruus ilma kohvimasinata.
Aga koos, noh koos on nad võitmatud, ületamatud, hämmastavad ja võrratud. Nii et, selline on lugu Jumalast ja naisest.
No jah, kui naiserolli nii suhtuda, siis võib vist tõesti mõista, miks paljud usklikud naistesse üleolevalt suhtuvad.
Mina, kes ma pühakirja vist kuidagi valesti loen, näen seda teemat teisiti. Tükk aega nuputasin, et milline analoog võiks olla mehe ja tema abi/täienduse vahel. Ja nagu ikka, ma jõudsin kohvini, sest... noh, kohvi, eks ole!
Mõelgem mehest nagu ühest luksuslikust kohvimasinast. Kõik kellad ja viled, tee temaga americanot, cappuccinot, lattet, mochat, mis iganes pähe tuleb. Kõik vaatavad seda masinat, imetlevad ja ohkavad. Aga, mis kasu sellest super lux masinast on, kui pole tassi? Sa ei tee sellega ühtegi kohvi. Või noh, sa võid, eks ole, aga olgem nüüd realistlikud. Peopessa ei tee, otse kõrist alla ka nagu ei lase (no pun intended, for realsies!). Seega, naine on nagu kruus. Loodud kohvimasinale täienduseks.
Otse öelduna, on kruus siiski multifunktsionaalsem, kui kohvimasin. Kruusist saab ka teed juua ja kakaod. Ja kruus on hapram kui masin. Samas, kruusi on lihtsam asendada, kui ta purunema peaks. Masin nõuab jälle suuremat väljaminekut ja vahel ei tasu vaeva ära. On lihtsam pätikat teha, osta 3in1 pulbrit või kasvõi presskann soetada. Point on selles, et kohvimasin ilma kruusita on suuremas hädas, kui kruus ilma kohvimasinata.
Aga koos, noh koos on nad võitmatud, ületamatud, hämmastavad ja võrratud. Nii et, selline on lugu Jumalast ja naisest.
Kommentaarid
Postita kommentaar