Lõpuks, LÕPUKS!!!! saabus see helge päev millal tuli Volli remonditöökotta viia. Umbes ainult kaks kuud ootasin seda. Seda mis naabrimehe autost sai, seda ärge parem küsige, ma ei tea. Tean nii palju, et helistasin ise eelmisel nädalal uuesti oma kindlustuspakkujale ja küsisin, et mida värki nagu ja sellele vastati, et nad ootavad kalkulatsiooni naabrimehelt. Seega, noh, mees peab ikka ise veidi ka vaeva nägema ja sellest ei piisa, et ta öösiti unistab kuidas seitse päkapikku koos Gandolfiga Keskmaalt tulevad ja tema autoga mädzikut teevad. Aga vähemasti pole too pahane, tervitab mind alati rõõmsalt kui trehvame ja poeg number kaks on ta heaks kiitnud. Pidi olema äge, sest tätokad ja khuul käru istmiku all. Noh, talle meeldivadki mehed, kes mulle ei meeldi, mis teha.
Igatahes, et siis Volli sai Heimarusse viidud. Sellega oli veel igasugust janti ka enne. Nimelt hakkas Volli mulle mõni aeg tagasi sõnumeid saatma, et tal vaja hooldust teha. Esiti mõtlesin, et lasen keretööd teha ja siis hoolduse. Aga siis läks muudkui aeg edasi ja Volli hakkas aina kurjemate sõnumitega pommitama. Lõpuks kui mulle Heimarusest helistati, küsisin et kas saaks siis juba nende juures ka hoolduse teha. Ja et kui palju maksab. Noh, maksab nii sada kuni 150, aga eks ta sõltub, mis täpselt vaja teha. Pangu ma kõik kirja ja siis nad teevad mulle hinnapakkumise. Panin kõik kirja, mis ma teadsin, et teha tuleks ja jäin ootama.
Paar päeva hiljem helistas üks teine hääl mulle Heimarusest ja küsib, et millal ma saaksin auto keretöödeks remonti tuua!?! Eem, ma juba leppisin kokku, et esmaspäeval toon.... Aa, jaa, nüüd ta näeb, kolleeg on kokku leppinud ja kõik ok. No pole päris ok, mul oli ju ka veel õhus see hoolduse küsimus, et kuidas sellega jääb? Mis teil teha vaja? No ma ju saatsin juba meili sellest mis minu teada tegema peaks. No kuni 150 raha. Okei. Äkki olete nii lahked ja viskate auto alla ka korra pilgu, see veidi ragiseb ja ägiseb mul. Noh, kas siis peaks sillatöid ka tegema? No... ei, mul on üks tüüp kes kindlasti odavamalt teeb kui teie. Siis solvus. Noh, las see tüüp siis vaatab ka. Et vaatamine umbes ongi raskem kui reaalne parandus. Aga raha eest on nad nõus vaatama. No palju siis selle vaatamise eest küsitakse? Sõltub kui kaua ja mida nad vaatavad. Et kui ma laseks neil puksid ja laagrid vahetada, siis nad vaataks tasuta, aga nii maksa aga peale. No mis siis ikka, keegi ju peab vaatama, vaadake siis raha eest.
Esmaspäeval sai hommikul Mäealusesse sõidetud ja võtmed üleantud. Küsis, et kas ma tahan tavahooldust või täishooldust? Mis see täishooldus endast kujutab, ja mis olulisem, mis see maksab? Noh, tavahooldus on kuni 150 aga täishoolduse hind on alates poole kallim. Miks te kallid inimesed seda mulle juba varem ei rääkinud?!? Ainult sottviiekümpisest jaurasite pidevalt! Tropikari, ma ütlen! Ei noh, tehke siis esiti see soodsam, eks ma pärast vaatan ise kuidagi. Aga sild piiluge ikka üle. Aa sul koliseb seal miskit vä? No ei kolise, aga tagumiku all on kare tunne. Ja kuna see rattalaager oli juba nii läbi olnud, siis ma ei hakka kolisemist ära ootama. No olgu, vaatavad.
Jalutame siis asendusauto juurde ja ma pidin ära minestama. Sest mul olid ootused. Kõrged. Või vähemasti kõrgemad, kui see, mis mulle lõpuks sealt vastu vaatas.
Ma ei tea kuidas ma oma pesakonnaga sinna sisse pean isegi saama? Eem, no kui suur see pesakond on siis? Noh, neli last. Mees veidi ehmatas. Neil on mulle Opelit ka pakkuda. No ausalt, ma ei viitsi oodata kui ta mul neid pabereid seal jälle ümber vormistama hakkab, niigi juba töölt kliendid helistasid. Püüan mõned päevad hakkama saada.
Üsna niru maitse jäi suhu. Ausalt. Ma põhiliselt selle asendusauto järgi töökoja ju valisingi ja siis nüüd niiviisi. Kolmteistaastat vana auto. Manuaaliga. Koliseb, ragiseb, viliseb, köhib ja aevastab.
Väga hirmus on temaga sõita. Egole ikka korralik pauk. Ütleme nii, et ma pole oma auto vastu vist kunagi nii suurt kiindumust tundnud kui selle autolaadse tootega ringi sõites. Volli on ikka täielik luksusauto võrreldes tollega. Ja ma mõtlesin, et kõik soovitasid mul osta jaapanlane või korealane. Andke andeks, aga ma vist pigem sõidan bussiga. Meenus, et kunagi vurasin ma samalaadse Suzukiga ringi, mis ka kolises ja vilistas. Tol ajal oli minu õnn, et ma polnud paremat proovinud. Aga nüüd, pärast Vollit, isegi pärast kõiki ebameeldivusi, mida oleme koos kogenud, ei kujuta ma ette, et midagi alla Volvo oma majapidamisse toon. Isegi kui tagumiku all on veidi kare tunne.
Samal päeval viis üks klient mind oma uue Range Roveriga lõbusõidule. See oli hoopis teistel põhjustel väga hirmus kogemus. Ja noh, väga sujuv see istmikualune ka polnud sel.
Igatahes, et siis Volli sai Heimarusse viidud. Sellega oli veel igasugust janti ka enne. Nimelt hakkas Volli mulle mõni aeg tagasi sõnumeid saatma, et tal vaja hooldust teha. Esiti mõtlesin, et lasen keretööd teha ja siis hoolduse. Aga siis läks muudkui aeg edasi ja Volli hakkas aina kurjemate sõnumitega pommitama. Lõpuks kui mulle Heimarusest helistati, küsisin et kas saaks siis juba nende juures ka hoolduse teha. Ja et kui palju maksab. Noh, maksab nii sada kuni 150, aga eks ta sõltub, mis täpselt vaja teha. Pangu ma kõik kirja ja siis nad teevad mulle hinnapakkumise. Panin kõik kirja, mis ma teadsin, et teha tuleks ja jäin ootama.
Paar päeva hiljem helistas üks teine hääl mulle Heimarusest ja küsib, et millal ma saaksin auto keretöödeks remonti tuua!?! Eem, ma juba leppisin kokku, et esmaspäeval toon.... Aa, jaa, nüüd ta näeb, kolleeg on kokku leppinud ja kõik ok. No pole päris ok, mul oli ju ka veel õhus see hoolduse küsimus, et kuidas sellega jääb? Mis teil teha vaja? No ma ju saatsin juba meili sellest mis minu teada tegema peaks. No kuni 150 raha. Okei. Äkki olete nii lahked ja viskate auto alla ka korra pilgu, see veidi ragiseb ja ägiseb mul. Noh, kas siis peaks sillatöid ka tegema? No... ei, mul on üks tüüp kes kindlasti odavamalt teeb kui teie. Siis solvus. Noh, las see tüüp siis vaatab ka. Et vaatamine umbes ongi raskem kui reaalne parandus. Aga raha eest on nad nõus vaatama. No palju siis selle vaatamise eest küsitakse? Sõltub kui kaua ja mida nad vaatavad. Et kui ma laseks neil puksid ja laagrid vahetada, siis nad vaataks tasuta, aga nii maksa aga peale. No mis siis ikka, keegi ju peab vaatama, vaadake siis raha eest.
Esmaspäeval sai hommikul Mäealusesse sõidetud ja võtmed üleantud. Küsis, et kas ma tahan tavahooldust või täishooldust? Mis see täishooldus endast kujutab, ja mis olulisem, mis see maksab? Noh, tavahooldus on kuni 150 aga täishoolduse hind on alates poole kallim. Miks te kallid inimesed seda mulle juba varem ei rääkinud?!? Ainult sottviiekümpisest jaurasite pidevalt! Tropikari, ma ütlen! Ei noh, tehke siis esiti see soodsam, eks ma pärast vaatan ise kuidagi. Aga sild piiluge ikka üle. Aa sul koliseb seal miskit vä? No ei kolise, aga tagumiku all on kare tunne. Ja kuna see rattalaager oli juba nii läbi olnud, siis ma ei hakka kolisemist ära ootama. No olgu, vaatavad.
Jalutame siis asendusauto juurde ja ma pidin ära minestama. Sest mul olid ootused. Kõrged. Või vähemasti kõrgemad, kui see, mis mulle lõpuks sealt vastu vaatas.
 |
| Ootused |
Ma ei tea kuidas ma oma pesakonnaga sinna sisse pean isegi saama? Eem, no kui suur see pesakond on siis? Noh, neli last. Mees veidi ehmatas. Neil on mulle Opelit ka pakkuda. No ausalt, ma ei viitsi oodata kui ta mul neid pabereid seal jälle ümber vormistama hakkab, niigi juba töölt kliendid helistasid. Püüan mõned päevad hakkama saada.
Üsna niru maitse jäi suhu. Ausalt. Ma põhiliselt selle asendusauto järgi töökoja ju valisingi ja siis nüüd niiviisi. Kolmteistaastat vana auto. Manuaaliga. Koliseb, ragiseb, viliseb, köhib ja aevastab.
 |
| Reaalsus |
Väga hirmus on temaga sõita. Egole ikka korralik pauk. Ütleme nii, et ma pole oma auto vastu vist kunagi nii suurt kiindumust tundnud kui selle autolaadse tootega ringi sõites. Volli on ikka täielik luksusauto võrreldes tollega. Ja ma mõtlesin, et kõik soovitasid mul osta jaapanlane või korealane. Andke andeks, aga ma vist pigem sõidan bussiga. Meenus, et kunagi vurasin ma samalaadse Suzukiga ringi, mis ka kolises ja vilistas. Tol ajal oli minu õnn, et ma polnud paremat proovinud. Aga nüüd, pärast Vollit, isegi pärast kõiki ebameeldivusi, mida oleme koos kogenud, ei kujuta ma ette, et midagi alla Volvo oma majapidamisse toon. Isegi kui tagumiku all on veidi kare tunne.
Samal päeval viis üks klient mind oma uue Range Roveriga lõbusõidule. See oli hoopis teistel põhjustel väga hirmus kogemus. Ja noh, väga sujuv see istmikualune ka polnud sel.
Kommentaarid
Postita kommentaar