12.11. sai ETV pealt vaadata saadet "Suud puhtaks", milles arutati suurperede eluolu Eesti Vabariigis. Ma ka piilusin ühe kõrvaga. Ikkagi kuulun ju nende 21 000 pere hulka kus kasvab 3+ last.
Positiivne oli see, et pered, kes stuudiosse oli nopitud, olid kenad ja viisakad. Kõigil kenasti hamba suus ja juuksed kammitud. Natuke kartsin, et tuleb selline "Kodutunde" kontingent, aga ei, jätsid pigem viisaka mulje. Mis mind üsna pisut häiris oli see, et teema püstitus oli justkui see, et kuidas suurpered end Maarjamaal tunnevad, aga 85% saatest kulus sellele, et kuidas selliste perede igapäevane logistika välja näeb. No ära küsi sama küsimust sada korda, eks ole! Kui ma vahel tuntud mähkmeblogisid loen, siis koorub sellest välja, et ei saada kuidagi oma ühe ega kahe lapsega asju aetud, aga kus jõnglasi rohkem on, seal nagu selliste probleemide üle ei kaevelda. Ja kui puht pragmaatiliselt rääkida, siis see üks liiter vett keeb sama kiiresti kui 5 liitrit. Või noh, füüsikaliselt ilmselt mitte päris sama kaua, aga no pole mu meelest nii suurt vahet kas ma keedan pelmeene ühele inimesele või kümnele, panen masinasse ühe paari sokke või kakskümmend, ostan poest ühe piima või kaheksa. Jah, ta võtab ehk sekundi-paar kauem aega, aga mitte kaheksa või kümme korda kauem.
Aga rääkides ühiskonna suhtumisest suurperedesse, siis mulle näib, et vaikselt hakkab tekkima ka ühiskonna aktsepteerimine ja heakskiit. Olles ise ka pärit neljalapseliselt perest, siis vahe minu lapsepõlve suhtumisega praegusega on ikka väga muutunud. Tublisid peresid, kes saavad ise hakkama, ega pole pidevalt kellegi põllepaelte küljes armuande nurumas, on aina rohkem. Jah, kui ma vestlen inimestega, siis vanem generatsioon, need 60+ vangutavad pead ja ütlevad, et oi vaeseke, aga neljakümnesed või nooremad on pigem positiivselt meelestatud, et oi kui äge, nii vahva, nii tubli.
No ja kui päris ausalt rääkida, siis ongi tegelikult üsna vahva. Loomulikult on raske, ei hakka üldse tagasi lükkama, aga fun on ka. Väike sigin-sagin käib ja nii hea on koju tulla, kui tuled põlevad ning keegi sind ootab. Praegu on kutid nii suured ka, et sellist möllu ja lärmi enam ei ole. Mitmedki, kes on külla tulnud ja juba paar tundi veini joonud, küsivad ühtäkki, et kuule, sul lapsi polegi kodus või? No ikka on, aga ega nad ei ela mul seljas enam.
Mis mind ehk üldse kirjutama ajendas ja millest on tingitud ka postituse pealkiri, on saatejuhi enda suhtumine ja hinnang. Kuigi ta tunnistab, et tal on ka 4 last, siis ometi lipsab üle tema huulte lause, pöördudes ühe suurepere esindaja poole: "Teil on kodus kaheksa last ja lisaks sada muud looma… ". Ei, ma ise ka kohe ei uskunud, mida kuulsin. Kerisin tagasi ja kuulasin uuesti. Tõesti, mees ütles "ja sada muud looma". Ei tea, kas see oli vihje Gerald Durelli lugudele, või mis selle lause taga täpselt olema pidi, aga eks see teatud mõttes ilmestab just seda eelmainitud Nõukaaja suhtumist neisse, kes julgevad üle kahe ja poole lapse siia ilma sünnitada.
Positiivne oli see, et pered, kes stuudiosse oli nopitud, olid kenad ja viisakad. Kõigil kenasti hamba suus ja juuksed kammitud. Natuke kartsin, et tuleb selline "Kodutunde" kontingent, aga ei, jätsid pigem viisaka mulje. Mis mind üsna pisut häiris oli see, et teema püstitus oli justkui see, et kuidas suurpered end Maarjamaal tunnevad, aga 85% saatest kulus sellele, et kuidas selliste perede igapäevane logistika välja näeb. No ära küsi sama küsimust sada korda, eks ole! Kui ma vahel tuntud mähkmeblogisid loen, siis koorub sellest välja, et ei saada kuidagi oma ühe ega kahe lapsega asju aetud, aga kus jõnglasi rohkem on, seal nagu selliste probleemide üle ei kaevelda. Ja kui puht pragmaatiliselt rääkida, siis see üks liiter vett keeb sama kiiresti kui 5 liitrit. Või noh, füüsikaliselt ilmselt mitte päris sama kaua, aga no pole mu meelest nii suurt vahet kas ma keedan pelmeene ühele inimesele või kümnele, panen masinasse ühe paari sokke või kakskümmend, ostan poest ühe piima või kaheksa. Jah, ta võtab ehk sekundi-paar kauem aega, aga mitte kaheksa või kümme korda kauem.
Aga rääkides ühiskonna suhtumisest suurperedesse, siis mulle näib, et vaikselt hakkab tekkima ka ühiskonna aktsepteerimine ja heakskiit. Olles ise ka pärit neljalapseliselt perest, siis vahe minu lapsepõlve suhtumisega praegusega on ikka väga muutunud. Tublisid peresid, kes saavad ise hakkama, ega pole pidevalt kellegi põllepaelte küljes armuande nurumas, on aina rohkem. Jah, kui ma vestlen inimestega, siis vanem generatsioon, need 60+ vangutavad pead ja ütlevad, et oi vaeseke, aga neljakümnesed või nooremad on pigem positiivselt meelestatud, et oi kui äge, nii vahva, nii tubli.
No ja kui päris ausalt rääkida, siis ongi tegelikult üsna vahva. Loomulikult on raske, ei hakka üldse tagasi lükkama, aga fun on ka. Väike sigin-sagin käib ja nii hea on koju tulla, kui tuled põlevad ning keegi sind ootab. Praegu on kutid nii suured ka, et sellist möllu ja lärmi enam ei ole. Mitmedki, kes on külla tulnud ja juba paar tundi veini joonud, küsivad ühtäkki, et kuule, sul lapsi polegi kodus või? No ikka on, aga ega nad ei ela mul seljas enam.
Mis mind ehk üldse kirjutama ajendas ja millest on tingitud ka postituse pealkiri, on saatejuhi enda suhtumine ja hinnang. Kuigi ta tunnistab, et tal on ka 4 last, siis ometi lipsab üle tema huulte lause, pöördudes ühe suurepere esindaja poole: "Teil on kodus kaheksa last ja lisaks sada muud looma… ". Ei, ma ise ka kohe ei uskunud, mida kuulsin. Kerisin tagasi ja kuulasin uuesti. Tõesti, mees ütles "ja sada muud looma". Ei tea, kas see oli vihje Gerald Durelli lugudele, või mis selle lause taga täpselt olema pidi, aga eks see teatud mõttes ilmestab just seda eelmainitud Nõukaaja suhtumist neisse, kes julgevad üle kahe ja poole lapse siia ilma sünnitada.
Jaa, juhtusin minagi seda saadet vaatama. Tundus selline neutraalne, kus ei jahuta kuumadel poliitilistel teemadel (mida ma teps mitte ei salli). Seda enam, et tutvusringkonnas on palju suuri peresid ja endal null last:) Jäi mainitud lause mullegi kõrva. Ma küll ei tea, mida saatejuht mõtles, aga mu meelest oli see just hästi vahva lause! Mina sellest küll midagi negatiivset välja ei lugenud. Samas - eks inimene kuulugi ju loomariiki, et inimeseloom või nii:)
VastaKustutaMinu meelest oli see omamoodi naljakas, et ta ennast nii väljendas. Üldiselt ei jäänud muljet, et ta suurperedesse üleolekuga suhtuks, aga see lause siiski riivas. Samas, ehk ma antud küsimuses veidi tundlik ka ole :).
Kustuta