Äppide imeline maailm

Depressioon tõi endaga kaasa kaalutõusu. Nagu ikka, mitmest elemendist koosnev koletis. Esiteks hakkasin ma kohutavalt palju ja valimatult sööma. Eriti isutas kõige magusa järele. Sellele lisandus alkohol tuju tõstmiseks. Ja minul on ju nii, et kui ma napsu võtan, siis kaob mul söömise üle igasugune kontroll. Surnud ring. Samuti langes motivatsioon midagi teha ja kui ma vahepael käisin lausa 6 korda nädalas trennis, siis novembris olin uhke, kui suutsin kolm korda nädalas end kohale vedada. Igatahes, sellest kõigest tõusis mu kaal kuu ajaga neli kilo. Ja see ei meeldinud mulle üldse.

Viimane abiline mida ma kaalu kaotuse eesmärgil kasutanud olin ja mis mulle ka sobis, oli Fitbiti kalorilugeja. Sest, ma avaldan teile saladuse, kuigi tähtsad inimesed - noh nagu Porgand ja Orgu (kes salaja kringlit pugib (OMG lihtsalt, sajandi nali, ma ütlen 🤣🤣🤣!!!)) armastavad rääkida "headest" ja "halbadest" kaloritest, siis see on kõik jura! Kalorid on kalorid. Sa võid ainult võid ka süüa nädal aega ja ikka kaalu kaotada, kui päevane tarbitud kaloraaž on kulutatud energiast väiksem. Ma tean, ma tean, seda kõike te tegelikult ju teadsite. Ma usun. Aga ma ikkagi kirjutan, sest siin osad inimesed arvavad näiteks, et õunad on lausa miinus kaloritega. Ja kuna mu lugejate hulgas on aina rohkem uusi nägusid, siis ehk on mõnele ka uudiseks. Igatahes, et siis pole olemas halbu kaloreid, kõik nad on head ja vajalikud. Lihtsalt, kui te tahate veidi õhukesem olla, siis peaks vähem õgima. Punkt. Miks ma ei ütle, et rohkem liigutama, noh, sest ma ei viitsi ennast korrata. Aga selleks, et ära kulutada 1 Napoleoni koogitükk, tuleks minul isiklikult 48 minutit ellipsi peal võimelda.

Et siis Fitbiti kalorilugeja, jah. Aga sellega läks ju nii, et ma ostsin vahepeal endale hoopis Garmini aktiivsuskella ja kuna sel hetkel ma kaloreid ei lugenud, siis ei pööranud ma sellele funktsiooni olemasolule ka tähelepanu.


Samal ajal mainis see üks, kes mind ikka inspireerib, et tema kasutab kalorite lugemiseks äppi MyFitnessPal. Sain tema selgitustest aru nõnda, et toite saab lausa triipkoodi järgi äppi sisestada ja pidi väga mugav olema. (Märkusena lisan, et ka Fitbit võimaldas seda funktsiooni, aga need üksikud korrad, kui mina seda proovisin, siis ei leidnud äpp neid toite üles ja mul oli lihtsam teisiti seda äppi kasutada. Usun, et Ameerikas või ka Suurbritannias see funktsioon toimib kenasti.)

Niisiis, kui mul lõpuks tekkis vajadus oma kaloreid taas lugema hakata, tõmbasin oma telefoni ka eelmainitud äpi. See käis nii, et ma hakkasin läbi oma Garmini otsima võimalust tarbitud kaloreid sisestada, kui see ise mulle pakkus, et "Õu, kle! Tõmba parem see äpp ja me ise nopime sealt andmeid mis vaja, onju!" Noh, kuna mul kuklas see soovitus juba tiksus, siis ei näinud otseselt probleemi. Ja seda rõõmu ning õnne, mis mind äppi tõmmates ja seadistades tabas, on mul keeruline sõnadesse panna. Sest, sest… saate aru, nagu, eks! Ma mitte ainult ei saa seal sisestada oma kaloreid ja see siis saadab kõik asjad Garminisse, vaid… teate… eks…. onju!... nagu saate aru! Ma saan seal ka oma Fitbiti nutikaalu kogu selle oma majandusega siduda!!!!! Mis tähendab, et ma ei peagi uut kaalu ostma! Enne ma sisestasin oma igapäevased kaalumised, nagu eelajalooline neandertallane, käsitsi äppi. Mõistate, jah! KÄ-SI-TSI! Aga nüüd! Hops! Astun kaalule ja kümme sekundit hiljem on kõik need minu targad masinad omavahel ümarlaua taga kokku saanud ja andmeid vahetanud ja mul kenasti kõik silma ees, ilma ühtegi äppi avamata või tagurpidi saltosid viskamata. Selle peale võib lausa kaks tagurpidi saltot ja ühe tireli visata, ma ütlen!

Ma tegelikult ei ole nii egotsentriline, et taustapildiks enda pilt panna. 
Päriselt on mul seal üks teine pilt. 

Nüüd siis on nii, et ma olen oma kehast ja selle toimetustest suurepäraselt teadlik. MyFitnessPal tuletab mulle meelde, et ma sööks ja jooks. Garmin müksab, et ma oma istmiku toolil nihutaks. Elu on hernes! Kogu sellest eufooriast on mul pulss nii kõrge, et kalorid ise põlevad ja ma võin endale veel ühe piparkoogimaitselise Kirju Koera kommi lubada, hmmm. Minu arvestuste kohaselt on selles ühes kommis 76,8 kcal. Parandage, kui eksin. 100 grammis on 512 kcal ja üks komm kaalub circa 15g. On ju õige?


Numbritest rääkides, siis seda postitust kirjutades kaalusin ma hommikul 54 kilo. Hetkel on eesmärk kaks kilo alla võtta.


Päevane minimaalne kaloritehulk, mis ma peaksin päevas tarbima, et mitte hinge heita, on arvestades minu pikkust, kaalu, vanust ja elustiili 1200 kcal. Kui ma kasvõi korra ennast diivani pealt püsti ajan, et külmkapist jääd ja laimi tuua, siis võin ma selle laimi koos koortega isegi peaaegu ära süüa.


Näide minu ühest, pigem aktiivsest, päevast. 
Mina ei saa siiani aru, kuidas mul need laskutud ja tõustud korrused ei klapi kunagi.

MyFitnessPal näitab ära, kui palju peaks nädalas kaalu langetama. Soovitan võtta võimalikult väikse pakutavatest. Siis on lootust, et kaalulangus ka püsima jääb. Liiga rangelt enda kallale minnes tekib frustratsioon ja keha näitab teile keskmist.



Kuigi ma just seletasin sellest, et pole olemas häid ja halbu kaloreid, siis ikkagi on hea jälgida, et toitumine oleks mitmekülgne. Ja ma tegelikult ei julgusta kedagi nädal aega võid sööma.

Päris fäntsi värk, onju! Mendelejevi tabel. Või noh, mis selle nimi ongi täpselt.



Kommentaarid