Madli kirjutas tubliduse taagast. Ja mingil arusaamatul põhjusel ma tundsin, et see puudutas mind. Et ma ka justkui olen hambad ristis tubli, lihtsalt selleks, et olla tubli. Võiks ju vabamalt võtta, auto pesemata jätta, pesu triikimata, trenni minemata. Et milleks ma seda kõike teen ja raban? Mingit auhinda ju pole.
Alustame algusest. Mulle ei ole vajalik olla tubli. Ma ise ennast tubliks ei pea. Mul on alati kuidagi kõhe ja vastik, kui mind tubliks kutsutakse. Tean ju, et ma jätan hirmus palju asju tegemata. Näiteks möödunud nädalavahetusel ei käinud ma kordagi trennis. Kott oli pakitud küll, aga ei viitsinud. Lugesin Konna raamatut ja tegin muid ebatublisid tegevusi. Ka aknaid pole ma juba oktoobrist pesnud. Kapis on hunnik käekotte ja kingi, mis peaks ära sorteerima ja maha müüma või heategevusele annetama. Voodipesu vahetades nägin poisi voodi all suuri tolmutuuste, mis mulle punnis silmadega vastu irvitasid. Ja teate mis ma tegin? Lükkasin voodi seina äärde tagasi ja teatasin, et ma ei viitsi praegu tolmuimejat välja võtta ja imema hakata. Mis siis, et tolmuimeja asus reaalselt poolteist meetrit eemal. Aga mul polnud isu seda pistikusse toppida ja akrobaatikaga tegeleda. Ma võiks jätkata seda juttu, milline lohe ma võin olla, aga ehk saite mingi pildi kätte. Seega, ma ei tunne ennast tublina.
Autot ma pesen küll palju. Arvestasin just, et mul jaanuaris kulus rohkem raha autopesule (72 eurot), kui kütusele (65 eurot). Ja arvestades, et mu liisingmakse on üldse mingid haledad 113 eurot, siis on asjad kusagil veidi lühisesse jooksnud. Aga ma naudin puhtust. Ma võiks vabalt iga päev oma Vollit pesta. Nii mõnus tunne on puhtasse autosse istuda. Ja sel pole vähimatki pistmist tublidusega. Tubli oleks ma siis, kui ma isiklikult käised üles kääriks ja teda nuustikuga nahutaks. Mina käin ju automaatpesulas, kus soojas autos istun ja samal ajal poistega kudrutan.
Pesu triigin ka kord nädalas. Ja jälle, mitte tubliduse pärast. Vaid mulle meeldib, et voodipesu on kapis kõik sirge ja viisakas. Lisaks, vahin ma triikimise ajal telekat, see pole peaaegu nagu mingi töö isegi. Põhimõtteliselt nagu Jane Fonda treeningvideo vaatamine - puhas meelelahutus.
Ja trenn? Noh, ma lihtsalt armastan seda! Ma ei käi trennis, sest ma pean. Ma teen seda suurima rõõmuga. See pakub mulle eneseteostust, adrenaliini, ma tunnen ennast treeningsaalis koduselt ja teretulnuna. Ma tunnen hoopis süümepiinu oma laste ees, et ma nii palju aega spordiklubis veedan. Kodus peaks rohkem olema. Seega, minu mõistes oleks ma hoopis siis palju tublim, kui ma oma trenne poole võrra vähendaks ja aega lastesse investeeriks.
Ja ikkagi püüan ma tubli olla. Sest, mis oleks alternatiiv? Minu jaoks ei ole tubliduse vastand laiskus, vaid nõrkus. Ma pole meelega tubli, see lihtsalt kukub nii välja, kuna ma iga hinna eest soovin vältida seda, et oleksin nõrk või kellelegi võlgu. Tänu või midagi muud. Et ma peaksin otsima kedagi, kes mu eest asju ajaks. Et keegi keeraks logisevad uksehinged kinni, koguks mulle annetusi, hoolitseks mu laste eest. Et keegi saaks öelda, et tänu temale on mul see ja too. Ma vihkan nõrkust ja haletsust. Kui selle vältimiseks pean ma tubli olema, siis mis ma ikka teha saan?
Alustame algusest. Mulle ei ole vajalik olla tubli. Ma ise ennast tubliks ei pea. Mul on alati kuidagi kõhe ja vastik, kui mind tubliks kutsutakse. Tean ju, et ma jätan hirmus palju asju tegemata. Näiteks möödunud nädalavahetusel ei käinud ma kordagi trennis. Kott oli pakitud küll, aga ei viitsinud. Lugesin Konna raamatut ja tegin muid ebatublisid tegevusi. Ka aknaid pole ma juba oktoobrist pesnud. Kapis on hunnik käekotte ja kingi, mis peaks ära sorteerima ja maha müüma või heategevusele annetama. Voodipesu vahetades nägin poisi voodi all suuri tolmutuuste, mis mulle punnis silmadega vastu irvitasid. Ja teate mis ma tegin? Lükkasin voodi seina äärde tagasi ja teatasin, et ma ei viitsi praegu tolmuimejat välja võtta ja imema hakata. Mis siis, et tolmuimeja asus reaalselt poolteist meetrit eemal. Aga mul polnud isu seda pistikusse toppida ja akrobaatikaga tegeleda. Ma võiks jätkata seda juttu, milline lohe ma võin olla, aga ehk saite mingi pildi kätte. Seega, ma ei tunne ennast tublina.
Autot ma pesen küll palju. Arvestasin just, et mul jaanuaris kulus rohkem raha autopesule (72 eurot), kui kütusele (65 eurot). Ja arvestades, et mu liisingmakse on üldse mingid haledad 113 eurot, siis on asjad kusagil veidi lühisesse jooksnud. Aga ma naudin puhtust. Ma võiks vabalt iga päev oma Vollit pesta. Nii mõnus tunne on puhtasse autosse istuda. Ja sel pole vähimatki pistmist tublidusega. Tubli oleks ma siis, kui ma isiklikult käised üles kääriks ja teda nuustikuga nahutaks. Mina käin ju automaatpesulas, kus soojas autos istun ja samal ajal poistega kudrutan.
Pesu triigin ka kord nädalas. Ja jälle, mitte tubliduse pärast. Vaid mulle meeldib, et voodipesu on kapis kõik sirge ja viisakas. Lisaks, vahin ma triikimise ajal telekat, see pole peaaegu nagu mingi töö isegi. Põhimõtteliselt nagu Jane Fonda treeningvideo vaatamine - puhas meelelahutus.
Ja trenn? Noh, ma lihtsalt armastan seda! Ma ei käi trennis, sest ma pean. Ma teen seda suurima rõõmuga. See pakub mulle eneseteostust, adrenaliini, ma tunnen ennast treeningsaalis koduselt ja teretulnuna. Ma tunnen hoopis süümepiinu oma laste ees, et ma nii palju aega spordiklubis veedan. Kodus peaks rohkem olema. Seega, minu mõistes oleks ma hoopis siis palju tublim, kui ma oma trenne poole võrra vähendaks ja aega lastesse investeeriks.
Ja ikkagi püüan ma tubli olla. Sest, mis oleks alternatiiv? Minu jaoks ei ole tubliduse vastand laiskus, vaid nõrkus. Ma pole meelega tubli, see lihtsalt kukub nii välja, kuna ma iga hinna eest soovin vältida seda, et oleksin nõrk või kellelegi võlgu. Tänu või midagi muud. Et ma peaksin otsima kedagi, kes mu eest asju ajaks. Et keegi keeraks logisevad uksehinged kinni, koguks mulle annetusi, hoolitseks mu laste eest. Et keegi saaks öelda, et tänu temale on mul see ja too. Ma vihkan nõrkust ja haletsust. Kui selle vältimiseks pean ma tubli olema, siis mis ma ikka teha saan?
Mündipesula erinevad vormid. Mul kulub Foresteri pesemiseks 2...3 eurot, olenevalt mustusastmest ja sellest, kas arvan vajalikuks ka vahatamise või mitte. Hästi mugav asukoha poolest on Kadaka teel, endise aiandi territooriumil, Veskist minut sõita:)
VastaKustutaJah, ma ka möödunud aastal käisin Mündipesulas. Tõesti, üle viie euro on seal keeruline kulutada. Eelistasin seda Tammsaare teel, Olerexi kõrval, endise Säästumarketi all, asuvat sisepesulat, sest seal on soe, saab pärast pesu auto korralikult ära kuivatada. Aga mugavaks olen läinud. Raha vist liiga palju käes :)
KustutaMa mõtlen, et Sa seal Veski kandis asjatad päris hoogsalt, järelikult peaaegu naabrimees mul :D
Veskist leiad Konna iga tööpäeva hommikul putru nosimast ja hommikukontorit pidamas.
VastaKustutaAvalik mees avatud kontoris!:D
Raamatusse pookstavid saaks ka Veskist kätte?
KustutaVabalt! Mõlemasse raamatusse:)
KustutaNüüd läks küll põnevaks ;)
Kustuta