Et siis raha. Kõigile lohutuseks tuleb mul üles tunnistada, et kergeusklike vanainimeste käest pole mul õnnestunud remondiraha kokku ajada ja tuleb siiski kasutada igavamaid lähenemisi. Võtsin ühendust kodupangaga ja broneerisin nõustamiseaja. Olin enda jaoks välja mõelnud, et mis summat mul vaja oleks, et köök ja veel mõned väiksemad projektid kaetud saaks.
Põhimõtteliselt oli mul kaks võimalust: 1) kasutada olemasolevat hüpoteeki ja suurendada kodulaenu, või 2) võtta väikelaen. Esimene võimalus meeldis mulle endale rohkem. Kodulaenu intress on mul nimelt kõigest 2,3%. Väikelaenu intressid jäävad sinna 12 kuni 17% vahele, sõltuvalt asjaoludest. Lisaks ei meeldi mulle see, et sada erinevat laenu ilma peal laiali. Okei, mitte laiali per se, aga ikkagi, parem üks suur, kui sada väikest.
Nõustaja rääkis mulle elu tõsiasjadest. Rääkis sellest, et kui ma sooviks oma olemasolevat laenulepingut muuta, siis esiteks peaksin ma tegema korteri hindamisakti, et pank ikka veenduks, et mu kodu seda raha ka väärt on, mida küsin. Teiseks peaksin maksma lepingutasu. Ja üldse, pole kindel kas ma sama head intressi enam saaksingi.
Teiseks vaadati väga altkulmu ka minu laekumisi ning olemasolevaid kohustusi. Nimelt olid asjalood nii, et alimente ma aasta aega ei saanud (ei luba olla kuri, asi oli kokku lepitud ja kõik oli mulle teada, mille eest te arvate ma selle auto muidu ostsin, ah?) ja lisaks see, et mul palk küll tõusis, aga arvel see veel ei kajastunud. Aga võeti arvesse, et lähikuudel peaks pilt veidi ilusamaks muutuma.
All and all, ma jäin tulemusega rahule. Ma sain vähemalt realistliku pildi sellest mis mu võimalused on ja kuidas oma finantskäitumist muuta, et ma selle oma õnnetu köögi ka ühel päeval kätte saaks.
Otsustasin, et mul on siiski närve säästvam võtta väikelaen, mitte suurendada kodulaenu. Soovitati paar kuud oodata, et laekumised ikka kenasti kajastuksid ja siis proovida. Vahepeal hakkasin vaiksel ka köögimööbli hinnapakkumisi võtma. Köök oli mul ju valmis joonistatud, vaja ainult teada, mis minu joonistuste eest küsitakse.
Pool aastat hiljem tegin kodupanka uue laenutaotluse ja sain, enda ebameeldivaks üllatuseks, negatiivse vastuse. Jutt oli täpselt sama, mis pool aastat varem - "olemasolevad kohustused ja ülalpeetavad". Sain väga kurjaks. Selline tunne, et inimene üldse ei süvenenud ja viskas lihtsalt mingi remargi. Vahepeal olid ju uuesti alimendid laekunud, palk 18% tõusnud, kohustusi vähemaks jäänud, üks ülalpeetav kodust välja kolinud ja teine täisealiseks saanud, kes ise ka juba palka teenis. Mul jäi pärast arvete maksmist iga kuu korralik nutsakas kätte, mida ma siis kenasti heasse ja paremasse investeerisin. Mingi probleem poleks olnud osa sellest hoopis laenumakseteks tasuda. Aga noh, ei.
Aga Eestis on ka teisi finantsasutusi. Mõtlesin, et proovin mujal õnne. Alustasin pangast, kuhu mu pension koguneb. Sain kahe tunni pärast positiivse vastuse ja kuusteist tundi hiljem oli raha juba kontol. Läksin poodi ja ostsin selle tähistamiseks endale midagi ilusat. Ei, näidata ei saa, ma pole mõni selline.
Põhimõtteliselt oli mul kaks võimalust: 1) kasutada olemasolevat hüpoteeki ja suurendada kodulaenu, või 2) võtta väikelaen. Esimene võimalus meeldis mulle endale rohkem. Kodulaenu intress on mul nimelt kõigest 2,3%. Väikelaenu intressid jäävad sinna 12 kuni 17% vahele, sõltuvalt asjaoludest. Lisaks ei meeldi mulle see, et sada erinevat laenu ilma peal laiali. Okei, mitte laiali per se, aga ikkagi, parem üks suur, kui sada väikest.
Nõustaja rääkis mulle elu tõsiasjadest. Rääkis sellest, et kui ma sooviks oma olemasolevat laenulepingut muuta, siis esiteks peaksin ma tegema korteri hindamisakti, et pank ikka veenduks, et mu kodu seda raha ka väärt on, mida küsin. Teiseks peaksin maksma lepingutasu. Ja üldse, pole kindel kas ma sama head intressi enam saaksingi.
 |
| Remondifond. |
All and all, ma jäin tulemusega rahule. Ma sain vähemalt realistliku pildi sellest mis mu võimalused on ja kuidas oma finantskäitumist muuta, et ma selle oma õnnetu köögi ka ühel päeval kätte saaks.
Otsustasin, et mul on siiski närve säästvam võtta väikelaen, mitte suurendada kodulaenu. Soovitati paar kuud oodata, et laekumised ikka kenasti kajastuksid ja siis proovida. Vahepeal hakkasin vaiksel ka köögimööbli hinnapakkumisi võtma. Köök oli mul ju valmis joonistatud, vaja ainult teada, mis minu joonistuste eest küsitakse.
Pool aastat hiljem tegin kodupanka uue laenutaotluse ja sain, enda ebameeldivaks üllatuseks, negatiivse vastuse. Jutt oli täpselt sama, mis pool aastat varem - "olemasolevad kohustused ja ülalpeetavad". Sain väga kurjaks. Selline tunne, et inimene üldse ei süvenenud ja viskas lihtsalt mingi remargi. Vahepeal olid ju uuesti alimendid laekunud, palk 18% tõusnud, kohustusi vähemaks jäänud, üks ülalpeetav kodust välja kolinud ja teine täisealiseks saanud, kes ise ka juba palka teenis. Mul jäi pärast arvete maksmist iga kuu korralik nutsakas kätte, mida ma siis kenasti heasse ja paremasse investeerisin. Mingi probleem poleks olnud osa sellest hoopis laenumakseteks tasuda. Aga noh, ei.
Aga Eestis on ka teisi finantsasutusi. Mõtlesin, et proovin mujal õnne. Alustasin pangast, kuhu mu pension koguneb. Sain kahe tunni pärast positiivse vastuse ja kuusteist tundi hiljem oli raha juba kontol. Läksin poodi ja ostsin selle tähistamiseks endale midagi ilusat. Ei, näidata ei saa, ma pole mõni selline.
Kommentaarid
Postita kommentaar