Esiteks kirjutas sellest Mallukas. Et tal on ja tahaks hirmsasti lahti saada, aga ei saa, sest kõik raha läks vannitoa remondi ja uue auto ostuks. Siis mölisesid tuustised käod Perekoolis, et üks teine suunamudija pidi "Õhtu" saates nii suurega olema, ja seda silmatorkavalt, kuid siiski edutult varjanud, et pidi hirmus piinlik olema ja nii. Ja mul tuli meelde, et ma kunagi varem, gümnaasiumis, ka kuulsin, kuidas tüdrukud sellest rääkisid ja isegi siis ei saanud ma täpselt aru, et milles kühvel seisab.
Telefon on loti ees, he-he. No üks on kindel, ma sakin selfide tegemises ja üldse olen ma lühikeste kõverate jalgadega ning ebaproportsionaalselt suure ning pikliku peaga |
Ma arvan, et see pole vist otseselt kaaluga seotud. Mõnel on lihtsalt lühike kael ja kui ta lõuga alla surub, siis moodustubki see hirmus ja kohutav lott, millest kõik räägivad. Minul pole. Ei mäleta, et oleks kunagi olnudki. Igatahes, ma pole sellele mõtlemisele kunagi oma väärtuslikku aega kulutanud. Kui ma lähen peegli ette ja surun lõua vastu kaela, siis muidugi ilmub sinna paar volti, aga üldiselt olen ma nii tähtsust täis ja nina ikka taeva poole, et mingit ebasümpaatset moodustist sinna ei teki.
Mul on lott kõhu peal. Kohe mitu. Ilmusid sinna vist juba teise raseduse lõpus, vähemalt olen ma nendest siis oma päevikus kirjutanud. Mul pole kuigi elastne nahk. Kui juba venis, siis nii jäigi. Muidugi on see minu isiklik tragöödia, sest see pole vähemasti mu näos, eks ole. Kui ma sellest ise ei kirjutaks, siis teaksid sellest ainult need vähesed, kellele on osaks saanud ebaõnn mind pesuväel näha. Ja nagu lõualotiga, ei oma kaalunumber ka kõhukotiga mingit seost. Tõele au andes, muutub kaalu lisandudes see kott kõhu peal isegi sümpaatsemaks.
Ühesõnaga, jätke lotid rahule, ilmas on suuremaid probleeme.
Kommentaarid
Postita kommentaar