"Fjärilspojken: en ond saga"
Peter Stjernström
Tõlkija Tiina Mullamaa
Kirjastus Kunst, 2016
344 lk
""Joonas oli pooleaastane, kui ta alasti ja verisena metsast leiti. Poisi kasuvanemad tajusid peatselt, et selles lapses peitub midagi erilist - tal on hämmastav side liblikatega. Täiskasvanuna asub Jonas uurima oma salapärast päritolu. Miks vanemad ta nii jõhkral moel hülgasid? Milline üleloomulik võime on temas peidus?" Rootsi kirjaniku Peter Stjernströmi romaan on õudussugemetega fantaasia teaduslikest eksperimentidest, tugevusest ja nõrkusest, üksildusest ja sõprusest, mis pakub ootamatu vaatenurga inimese igavesest pürgimisest surematuse poole." Nii seisab raamatu tagakaane tutvustuses.
Hullud teadlased ja nende eksperimendid, kus pole ohvrid, vaid katsealused, sest teaduse nimel peab tegema julgeid otsuseid, ja väheste kannatused on suurema kasu nimel, tagasihoidlik hind.
Üsna jõhker raamat. Selline, kus sa saad aru, et kui võim satub psühhopaadi kätesse, kes hakkab oma kinnisideid teoks tegema, minnes sõna otseses mõttes üle laipade, pole sellel meeldivaid tagajärgi. Mõnusalt detailselt kirjutatud raamat, mis isiklikult mind kaasas kisuks ja lõpuni enda haardes hoidis. Üks suur ja raske loogikaviga küll häiris, aga kuna see alles suhteliselt lõpus välja tuli, siis usutavasti ei panda seda enamasti tähelegi (ajab sabasuled kohevile ja arvab, et ta on täiega tähelepanelik, mitte nii nagu teised lihtsurelikud). Mingil tasandil oli raamat ka etteaimatav, aga ma arvan, et see oli taotluslik, sest vihjeid pudenes hoolega.
See üks loogikaviga läks Peterile tärni maksma, muidu oleks 5 saanud.
Kommentaarid
Postita kommentaar