Ma mõtlesin selle oma hiljutise postituse peale, et kuidas ma kohe tutvuse alguses hakkan koguma materjali, et lahku minnes oleks mul kaustas piisavalt tõestusmaterjali, mis kinnitaksid, miks see mees ei saanud mingi valemi järgi The One olla. Ja ma arvan, et ma vist kuidagi kogemata lahendasin enda jaoks ühe oma pundardest ära.
Nimelt, mind on alati ärritanud see, kui keegi hakkab seletama, et oi, ta alguses ei olnud üldse selline, nii hea ja tore mees oli, aga pärast keeras ära ja hakkas vägivaldseks joodikuks, kes oma lastele alimente ei taha maksta. Sest see on üks suur jama! Hakkad nende naistega natuke pikemalt rääkima ja siis tunnistab viimane kui üks, et jaa, me tegelikult tutvusime temaga baaris, kus ta ühele mehele lõuga andis, kes mind vale pilguga vaatas, ja rahadega on ta ka kitsi olnud. No, kullapai, aga kõik märgid sellest, milline elu temaga tulevikus hakkab olema, olid ju sul olemas. Sa lihtsalt teadlikult otsustasin neid ignoreerida. Või, mis sama tõenäoline, sa arvasid, et sa oled eriline ja et sa muudad teda. Et sinu armastus on nii puhas ja nii üllas, et ta hülgab kõik oma vanad viisid ja temast saab ontlik pereisa. This one is on you, sister!
No vot, ja kuna ma ei taha olla see, kes kusagil radika küljes ripub ja silmi peast ulub, siis ma otsingi neid märke. Et keegi ei saaks mind üllatada. Mina tean, et ma pole eriline. Et minu armastusel pole võluväge. Et ma pole game changer. Nagunii ma saan haiget. Ma tean seda peast. Ainult et, ma tahan selleks valmis olla, et see ei tabaks mind ootamatult.
Ühesõnaga, see on siis nüüd see pundar, eks ole. Ütleme talle "tere".
Edasi. Kuidas pundar lahti harutada?
Muuta oma suhtumist. Ainult et kuidas? Eeldada, et kõik inimesed on ilusad ja head? Aga nad pole ju! Iga kümnes inimene, kellega su teed ristuvad, on psühhopaat. Ta ei pruugi olla vägivaldne psühhopaat. Aga statistiliselt võttes on 10% elanikkonnast sotsiopaatiliste kalduvustega. Tahad riskida sellega, et see sinu isiklik psühhopaat vägivaldseks ei osutu? Mkm, thank you, but no thanks!
Niisiis, las see pundar jääb sinna veidikeseks. Me tuleme tema juurde kohe tagasi.
Kas teil oli lapsena üles kasvades ettekujutlus sellest, kuidas armastus peaks teie ellu tulema? Noh, et kuidas te kohtate üht tumedapäist võõrast Pariisi kisal tänaval, kui sinihallist taevast sajab raevukalt sooja suvevihma? Või kuidas silmad üle rokkkontserdisaali haakuvad ühe karuse, kuid lahkete silmadega, motomehe omadega? Või kuidas te avastate postkastist võõra inimese käsitsi kirjutatud kirja, milles ta teile tunnistab, kuidas ta on teid salamisi aastaid jälginud, aga ta on liiga uje, et teile läheneda, ning nüüd siis avaldab oma armastust hoopis kirjateel? Tahate teada, kuidas mina oma suure armastuse ilmumist alati ette kujutasin? Minu armastuse ultimate goal oli see, et mul on sõber, hea sõber, kellega pulli teha ja koos aega veeta. Ja siis nii, olles aastaid selle inimesega sõber olnud, avastame mõlemad ühekorraga, et sõprusest on kasvanud romantiline kiindumus ja nii me siis elamegi õnnelikult koos oma päevade lõpuni. Jap, täpselt nii ebaromantiline olengi. Ma ei aja taga kirge. Ma tahan kedagi, kes on turvaline ja hea, keda ma saan usaldada ja kelle kohta ma tean, et ta psühhopaat pole.
See toobki mind tagasi meie armsa puntra juurde. Miks ma peaksin oma puntrast loobuma, kui ta mind psühhopaatide eest kaitseb? Ah? Mul on meestuttavaid küll, mõnega suhtleme pikalt juba. Kes teab, äkki ühel päeval mõni neist avastab, et mina olengi see, keda ta alati tahtnud on ja ehk avastan mina samal hetkel sama ja siis me elamegi koos aegade lõpuni? Sõbra kiikse ja värke juba tead niigi. Tead paremini kui mõne uue peika omasid, sest sa oled saanud temaga olla vaba, ilma et pead ennast paremaks luiskama ja temagi on sulle oma tõelist loomust näidanud, sest te olite ju sõbrad, tal polnud vaja sulle muljet avaldada. Ma ei tea, kõlab nagu veekindel plaan, või mis? Ja siis see pundar muutub täiesti tähtsusetuks, ta on end justkui iseenesest lahti harutanud ja ta ei sega mu elu. Seni, kuni minu pikkade juhtmetega sõbrad alles otsivad ennast ja aru saavad, et mina olengi see ainuke õige ja ega nad minust paremat nagunii ei leia, niikaua võim ma oma salatoimikuid täiendada ju küll.
Kommentaarid
Postita kommentaar