Me peame rääkima Caesari salatist

Ei, ärge peljake, sellest ei saa toidublogi. Nagu sellest ei saanud kunagi tehnikablogi, ega trenniblogi. See on jätkuvalt elublogi, plärablogi, lobablogi. Lihtsalt, kuna ma vahel juhuslikult ka süüa teen, siis olen sunnitud muu oluliselt tähtsa jutu sisse natuke ka toidust kirjutama. Muidu arvate, et ma olen see, kes pelmeenid põhja kõrvetab ja Woldist sushit tellib. Iga päev. Kuigi seda juhtub nädalas ainult kuuel korral.

Tegin üks päev stroogonovi ja salatit. Kutsusin lapsed kööki sööma ja Krahv von Kolmas näeb eemalt suurt salatikaussi, meil seda salatit kulub kõvasti, hullult söövad kõike rohelist mu kutid, tõmbab erutusest õhku kopsudesse, silmad läksid elevusest niiskeks ja hõikab rõõmsalt: "Sa tegid Caesari salatit!" Saate aru, inimene tegi natuke pissi püksi, sest ta lootis, et meil on salat õhtuks. Nagu, ta on viieteistaastane kasvav noormees. Kes vaimustub SALATIST! 

Caesari salatit teeme suhteliselt tihti. No paar koda kuus ikka teeme. Ma eelistan seda teha nädalavahetusel ja siis kui külalised käivad. Sest ta on suhteliselt lollikindel roog ja sellele ei kulu ka ülemäära palju aega. Lisaks, mulle meeldib selle salati kõrvale klaasikest valget... saate nüüd aru, mu käed tõrguvad kirjutamast siia "veini", sest ma juba kujutan ette neid moraalijüngreid, kes hakkavad blogilinki meiliteel üksteisele edasi saatma, sest mõelge, ta JÄLLE kirjutas, et JOOB. Ma olen vangis iseenda blogis! Igatahes, et siis see salat on meil vist veidi pidulikuma tähendusega toit. Ja poiss ilmselt arvas, et uus kooliaasta on sellevõrra pidulik sündmus, et võiks isegi salatit süüa selle puhul. 

Salati jaoks läheb meil vaja:

400 - 600 gr broilerifileed

jääsalatit ja soovi korral erinevaid salatilehti

500 gr kirsstomateid

Gurmet Clubi Caesari salati kastet

küüslaugumaitselisi krutoone, või röstitud saia, mis on kuubikuteks lõigatud

riivitud parmesani

õli või võid kanafilee praadimiseks

seesamiseemneid

Maitsestan broileri seesamiseemnete, soola ja musta pipraga. Kui aega rohkem, siis panen kana ahju küpsema, muidu viskan filee pannile. Lahti lõikan filee pärast küpsemist, siis jääb liha mõnusalt mahlane. Kuni kana küpseb, hakin salatilehed ja poolitan tomatid. Asetan broilerifilee salatilehtedele. Valan peale kastme, puistan peale krutoonid ja parmesani. Segan moe pärast, aga mitte väga hoolikalt. Serveerin küüslaugu bagettiga. 

No ja kui te otsustate, et on vaja, eks ole, siis ma soovitaks midagi hõrku ja kuiva. Näiteks Chablis'd või kui olete vaene nagu mina, siis Pino Grigio sobib ka kenasti.

P.S.  Fotod on illustreeriva tähendusega. Ma kirjutasin postituse valmis enne, kui pildid tegin. Poes polnud (loe: ma ei leidnud üles) parmesani juustu ega küüslaugubagetti. Kodus avastasin, et ma olen kõik oma seesamiseemned kas ära kasutanud või pärast köögiremonti kuhugi eriliselt lollikindlasse kohta peitnud. Sest üles ma neid igatahes ei leidnud. Samuti ei kasuta ma praadimiseks Extra Virgin õli. Lihtsalt see õli, mida kasutan oli peaaegu tühjas pudelis ja pildil nägi see õlipudel parem välja.