Killud

Armastusest

"Sa oled nii nunnu ja armas. Ma armastan sind! Tead ikka seda?"

"Miks ma ei teaks!"

Ma olen alati kadestanud meeste head enesehinnangut. Ja selle üle, et mu lapsed teavad une pealt, et ma neid armastan, selle üle on mul veel täiesti teisel tasemel rõõm. 

Lapsepõlvest

"Kuidas on nii, et kui ma sinust pildi Instasse panen, siis ma saan kohe palju rohkem laike, kui endast pilte pannes?"

"Heh! Ma olen ju laps! Lapsed on nunnud, kõigile meeldivad lapsed!"

"Ah nii või! Noh, enjoy while it lasts, varsti oled vinniline teismeline, tahaks näha paljudele sa sellisena meeldid!"

Huumorist

"Kust see mees pärit oligi, kusagilt Aafrikast?"

"India, mu sõbrake, asub siiski Aasias. Kui sa vahel koolis käiks, siis ehk isegi teaksid seda tühist pisiasja."

Kõrval pugistab Kärbes naerda. Seda juhtub üldse viimasel ajal tihti, et ta saab naljadest aru. Just sellistest sarkastilistest. Täpselt õigel ajal, ma ütleks. Kutt sai paar kuud tagasi 12. 

Asjalikkusest

"Mis täna siis töö juures põnevat toimus?" küsib ülemus tööpäeva lõpus.

Mõtlen tükk aega pingsalt.

"Noh, ma tulin kohale..."

Töökoha selfie

Kaubanduslikud teadaanded

Osad blogijad kääksutasid oma veimevaka hingesid ja näitasid leide. Tagasihoidlikult, nii nagu tänapäeval moes on. Taaskasutus ja kõik jutud. Noh, ma siis ka laon häbitult oma maise vara teile imetlemiseks. 

Jope Paavli kaltsukast 4€

Püksid Paavlist 1,50€, kingad 10€ ja hõlst 0€

Seelik Paavlist 4€, mulle hullupööra meeldib selline veidi range kooliõpetajalik stiil. Pluus ja pross on mul juba miljon aastat olnud.

Sama seelik tagant. Vähe pole ju nunnu

Olen küll täiesti häbitu, aga see on minu mõistes miljonivaade

Ja teksade eest maksin ainult 60€. Denim Dreami outlet.

Muus osas

Ma pean vabandama oma hõredat aktiivsust blogis. Kuna mul on varasemalt olnud komme ära kaduda siis kui mul on hing haige, siis ma soovin kõiki rahustada, et hingega on mul hetkel kõik viimase peal. Pole masendust, nimetut igatsust südames ega muud moodi halb olla. Kõik on... noh, ära sõnuda ka päriselt ei tahaks, aga suhteliselt suurepärane. Aasta peaks olema kuri ja halb. Raudsed rotid ja muud jutud. No ma ei tea, ma olen alati ebard olnud, mul on jätkuvalt fenomenaalselt fabuloosne elu. Kui ma maha rahunen või deprekas peale tuleb, eks ma siis olen korralikum ja kriban kohusetundlikumalt. Hetkel peate leppima sellega, et mul läheb hästi ja kuna see on veidi enneolematu ning uskumatu, siis ei oska sellest nii kirjutada, et ta maotu uhkustamisena ei kõlaks. 

Ja neid, kes tahavad teada, kuidas mul projekt "Mees jõuluks koju" edeneb, siis sellega on nii, et... 

Insta teab, mida mul tegelikult vaja on.