Hirmutamistaktika

Mõni päev tagasi käis üüripinda vaatamas potentsiaalne klient. Koos naisega. Kuigi ruumi üüris mees, terapeut, siis küsimusi esitas naine. Ja andke andeks, kui see on minu jaoks kulmu kergitav asjaolu, aga mees kandis naise käekotti terve see aeg, kui me ruume vaatasime ja hoonega tutvusime. 

Pärast kohtumist, annab mees mulle oma visiitkaardi, sest ta märkas, kui valesti ma igati olen. Et mul on vasak õlg tunduvalt kõrgemal, kui parem, käin imelikult ja hoian pead viltu. Et mul on nii suur skleroos, millest mul kindlasti on õla- ja alaseljavalud. 

Okeiii... no jah, õlg on mul tõesti kõrgemal, selle ma rikkusin noorena ära, kui rasket õlakotti kandsin. Käin "imelikult"? See on mu signatuurkõnnak, mees! Ma olen kakskümmend aastat seda lihvinud, et mu kõnnak meelde jääks ja mehed mulle tänaval järele vaataks. Ja pea viltu? See on üsna normaalne ju, et pea on viltu, mul on lihtsalt parem ajupoolkera raskem, kui teine. Ja muide, õlad mul ei valuta. Alaselg annab küll vahel tunda, aga joogaga saab ka seda ilusti joone peal hoitud. 

Ei, muidugi, ma saan aru, et eks ma olen igatepidi üks vigane pruut. Liipan jalga, küür selgas ja pea kreenis. Keegi mu Tinderi matchidest ju uuris, et mis mul viga on, näed, nüüd ma saaks talle öelda. Aga nali naljaks, isegi kui see kõik on tõsi, ja ma ei väidagi tingimata, et ma terve nagu porgand olen, palju neid terveid üldse ilmas on, ah? 

See olukord meenutas mulle kunagist vahejuhtumit ühe "arsti" vastuvõtul. Naiivse noore naisena sattusin ühe meesterahva jutule, kes tutvustas ennast arstina. Kui ma õigesti mäletan, siis ega ta eriti mind läbi ei vaadanud, vist mõõtis ja kaalus. Vaatas pikalt silmadesse ja loetles mulle ette sada tervisehäda, mis mul kõik silmist talle vastu vaatasid. Väitis, et olen oma tervise suutnud pöördumatult tuksi keerata ja kui ma viivitamatult midagi ette ei võta, siis viie aasta pärast jäävad mu lapsed emata. Aga kui ma hakkaks kohe neid tema soovitatud Herbalife toidulisandeid sisse võtma, siis ehk on veel lootust, et elan pikka ja ilusat elu. Mingeid lisandeid ma tookord temalt ei ostnud, aga endast väljas olin ma küll. Mitu päeva nutsin veel kodus, mõeldes, kuidas mu lapsed ilma emata hakkama saavad. See oli 15 aastat tagasi...

Aegajalt ikka kuuled ühe ja teise käest, kuidas ta oli veel viimasel hetkel ühe heatahtliku ja abivalmis arsti või nõustaja jutule saanud, kes talle siis elupäästvaid/muutvaid vitamiine, toidulisandeid või protseduure soovitanud oli. Ja inimesed maksavad miljon raha, et vaid oma elu kuidagi korda saada ning kiidavad siis veel kõigile sugulastele-tuttvatele, kuidas nende elu on nüüd palju parem, tervis hea, valusid pole ja kaal langenud. 

Visiitkaardi viskasin ma esimese asjana ära. Isegi kui see kõik, mida mulle minu kohta räägiti on tõsi, siis selle konkreetse inimese juurde ma oma hädasid mudima ei lähe. Parem vaevlen valudega, kõnnin veidralt ja kallutan pead. Minule ei saa maha müüa tooteid ega teenuseid hirmutamise läbi. Minus tekib trots ja lollakas jonnakus. Kui seda sama infot oleks mulle edastatud teises soustis, ilma hirmutamise ja ähvardamiseta, siis oleks hoopis teine lugu. Näiteks, kui ta oleks rääkinud, et tema on massöör ja on aidanud inimestel alaselja valudest vabaneda, kehahoidu sirgendada või midagi veel, sellist milles ma oleksin ära tundnud oma hädad, kirjutaksin ma praegu hoopis teistsugust postitust. Massaaži ravivõimesse ma üldse väga ei usu. Ma usun pigem joogasse, kus ma saan ennast ise terveks, valuvabaks ja sirgeks käänata. Ma kuulan alati teatud umbusuga inimesi, kes mudimist taevani kiidavad. Miks te lihtsalt trenni ei lähe, tahaks ma küsida. Kui mu selgroog on juba viltu, siis mingi silitamine seda sirgeks ei ravi. Jah, ma saan aru, kuidas massaaži põhimõte töötab. Et kui sul on kehahoid vale, siis lihased luustiku ümber toetavad seda ja pika peale hakkavad väsima, mis väljendub ebamugavuses ja valus. Masseerimine ei leevenda tingimata valu, aga ta lõdvestab pinges lihaseid. No aga algprobleem ju jääb. Kui mu luustik on viimase 40 aasta jooksul kõveraks väänatud, siis see kui korraks need lihased seal ümber saavad hinge tõmmata, ei muuda ju mu luid imeväel teistsuguseks. Või olen ma asjast täiesti valesti aru saanud? Või kui sa oled nii osav, et suudad kõik kondid sirgeks väänata, siis miks su isiklik naine ei jaksa oma käekotti ise kanda? Äkki teed oma naise esiteks terveks ja siis tuled võõraste meeste naistele diagnoose panema?