Vabatahtlikku tööd olen teinud elus natuke liiga vähe. Ise tunnen nii. Et oleks saanud rohkem. Olen liiga passiivne olnud ja ise võimalusi mitte otsinud ning sageli võimaluse tekkides, sellest ikkagi eemale nihverdanud.
Nüüd läks aga nii, et küsiti ja kuna ma ei suutnud kiiresti mõjuvat põhjust keeldumiseks välja mõelda, siis nõustusin. Polnud üldse nii hirmus ja hull, kui ma olin ette kujutanud. Selg hakkas küll ühe koha peal seismisest lõpuks valutama, aga muidu polnud viga.
Ausalt, mind üllatas, et inimesed on nii varmad tegema annetusi. Tekitas endas ka tunde, et peaks ise samuti aktiivsem olema ja võimalusel siiski oma panuse ka andma, olgu kui väike tahes. Eriliselt üllatas mind see, et noored mehed on nii lahked. Eelarvamused, mis muud. Hea, et need murtud said.
Kommentaarid
Postita kommentaar