"Armastatu viimane kiri"

"The Last Letter from Your Lover"

Jojo Moyes

Tõlkinud Raili Lass

Toimetanud Ülle Tarum

Kirjastus Rahva Raamat, 2021 

533 lk


"Keegi ütles mulle kunagi, et kirjutamine on ohtlik, sest sa ei saa olla alati kindel, kas su sõnu loetakse ikka samas vaimus, nagu need kirja pandi. Seega ei hakka ma keerutama. Mul on kahju. Väga kahju. Anna mulle andeks. Kui ma saan kuidagi muuta oma arvamust minust, siis anna teada."

***

Ajalehetoimetus kolib ja selle käigus otsustab toimetaja teha retrospektiivi olnud aega. Raamatukogu arhiivist leitakse kiri, millel pole adressaati ega saatjat. Aga kiri ise on mõjus. Noor ajakirjanik, kelle kätte see kiri satub, hakkab jälgi ajama, et teada saada, kes peidab end selle kirja taga ja mis armastajatest sai. Meie ees rullub lahti keelatud armastuslugu abielunaise ja vallalise mehe vahel. Ja selle armastuse taustal saab oma segase armuafääri korda ka noor kirjaneitsi. Sest suured armastuslood ju inspireerivad ka teisi. 

Ja-jah, ma tean, pööritage silmi, ma ise ka koos teiega. No mis ma oskan enda õigustuseks kosta? On lihtsalt selline aeg aastas. Vaatasin esiti filmi ära ja siis oli mul Apollolt tasuta raha, nii ta koju tuli ja pärast "Vaikset ookeani" oli mul vaja midagi kerget ja imalat. Teate, nagu pärast pikka ja tähendusrikast suhet on vaja plaastrit, kedagi kelle nimegi meelde ei taha jätta. 

Kui ma aus olen, siis nii hull polnudki. Raamat kindlasti parem kui film. Noh, nagu umbes 90% kordadest. Ma teisi Moyes'i romaane lugenud pole, võrdlusmoment puudub. Aga võrreldes paljude teiste romantiliste naistekatega, mida ma blogis tuhande kõrbe lõõmavat raevuga kirunud olen, minule istus. See hetk, kus plaaster-suhtest areneb midagi veidi enamat, kui esialgu plaanis oli. 

***

"Ma pole veel suutnud vaadata su kaela, tundmata seejuures soovi seda suudelda."



Kommentaarid