Ei kommenteeri

Nädalavahetus oli... huvitav.

Pidi olema kiire ja aktiivne, aga ärkasin laupäeval jubeda pohmellitundega, kuigi olin reedel ainult veidi alkoholivaba veini limpsinud. Muidu võiks mõelda, et ehk suhkrupohmell, aga selles polnud ka üleliigselt süsivesikuid, seega süüdistan hoopis suurt bossi, kes jälle kõik aknad lahti kiskus, sest tal on vaja "värsket õhku". Ma isiklikult arvan, et tal on vaja paarkümmend kilo kaalu kere ümbert maha hööveldada ja siis on ka õhuga hästi. Aga noh, ma kõigest sekretär. Igatahes, halb oli olla ja nii mu plaanid ära jäid. Selle asemel tekkisid kohe uued plaanid, sest loodus tühja kohta ei salli.


Mõni aeg tagasi teatas laste isa, et kolib Eestist ära. Seoses sellega tahab oma poisse veel näha ja nendega hüvasti jätta. Kõik, välja arvatud Krahv von Kolmas, käisid isal külas. Krahv teatas, et kui isa teda näha tahab, siis tulgu ise. Ma ei hakka seda isegi kommenteerima. 

Isa tuli. Ja nii me siis olime seal koos. Istusime pärast eksiga poole ööni ja arutasime oma untsu läinud suhet. Kuigi, mida siin veel kümme aastat hiljem enam arutada on, aga selgus, et oli nii mõndagi. Enamasti kõik vanad juba ammu ära nämmutatud teemad, kuid ühe asjaga suutis mees mind siiski üllatada. Ja ma kirjutan selle siia nüüd ainult selleks, et kui keegi veel küsib minult tulevikus, et miks mu 13-aastat kestev pereelu lõhki läks ja miks jätab normaalne mees maha oma 4 poega, siis on vastus kõik kenasti olemas. Must-valgel ja straight from the horse's mouth

Põhjus, miks mindi oli see, et mind ei armastatud. No seda olen ma ise juba ammu rääkinud. Miks ei armastatud? Sest mul oli nii madal enesehinnang abielus olles, ja ei armastanud ennast, seetõttu polnud mind võimalik armastada. 

Ja teate, ma ei kommenteeri seda. Sest ma olen sõnatu. Nii palju mõtteid ja emotsioone seoses sellega, et ma ei suudagi vist midagi mõistlikku kosta. 

Aga vähemalt saite ehk kinnitust, et asi polnud selles, et ma oleksin end käest lasknud, oleksin jätnud mehe hooletusse, oleksin olnud halb ema tema lastele või rumal, labane, ebameeldiv ja näägutav. Ma polnud väärt mehe armastust, sest mul oli madal enesehinnang. 

Kommentaarid

  1. No krt! Ei tea kuhu see enesehinnang siis abielu ajal kadus? Või miks see alles 13. aastal häirima hakkas? Nii rumalat juttu pole juba ammu kuulnud

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mehel oli vaja ennast veenda selles, et TEMA otsustas abielu lõpetada ja selleks oli ka põhjust tarvis. Kui ma õigesti mäletan, siis kümme aastat tagasi oli põhjus hoopis selles, et ta kodus piisavalt tähelepanu ja austust ei saanud. Ilmselt on kümne aasta pärast juba uus põhjus leiutatud.

      Kustuta

Postita kommentaar