See tuleb ja läheb lainena.
See igatsus su järele.
Kurbus sinu pärast.
Vahel on juba päris hea,
Ma ei lämbugi omaenda hääletutesse nuuksetesse;
Siis jälle on kõik mu püüdlused olla normaalne ja tugev viljatud, jõuetud, armetud.
Ma tunnen, et upun pisaratesse, mis sünnivad mu kõhus, liiguvad lainena üle südame üles kõri poole, sulgedes selle valu ja jahmatusega ning otsivad väljapääsu silmadest.
Ikka veel on mul sulle öelda nii palju.
Nii palju on kuulda su käest.
Kas meie lugu sai läbi või on meil veel peatükk või kaks?
Kommentaarid
Postita kommentaar