Liimist lahti

Juba pikemat aega tunnen ma, et olen omadega laiali. Nii vaimses kui füüsilises mõttes. Suvest saadik on mul iga kuu mingid veidrad ihuhädad küljes, mis ei allu kontrollile. Püüan hoolega trenni teha ja toitumist jälgida, aga jõuan ma vaevu järjele, kui haigus mu maha niidab. See on muutunud nii kurnavaks ja väsitavaks, et ma tahaks vihast jalgu trampida ja valju häälega ulguda, kui ebaõiglane on elu. Oleks, et ma saaks aru, kust see tuleb, siis ma võiks ju tegeleda, aga ma ei mõista. Nagu kirjutasin, siis vereproov oli mul suht korras ja vaikselt tegelen oma rasvaprotsendiga, mis kõigub 29 ja 26 vahel. Kui ma trennis käin, mis on nüüdseks peamiselt kardiotrenniks kujunenud, siis ta langeb viisakalt. Aga noh, jõuan ma nädal või poolteist korralikult trenni teha, kui mul on palavik, jõuetus, peavalud, köha, nohu jms. Tuuleveskitega võitlemine. Tühi töö ja vaimu närimine, mis mitte kuhugi ei jõua. 


Peavaludest ma üldse aru ei saa enam. Mul on nädalaid juba tunne, nagu mu peas oleks pilv. Mõtted liiguvad aeglaselt ja takerduvad. Ma ei suuda millelegi keskenduda, unustan asju ja olen igatepidi laiali. Vahepeal viskab pildi häguseks ka. Ma siiralt imestan, et ma pole veel matsu pannud liikluses või tööalaselt mindi suurema käkiga hakkama saanud. 

Ja ma ei taha kõlada nagu mingi vandenõuteoreetik, aga enne vaktsiini saamist mul selliseid muresid polnud. Kehakaalu oli lihtne kontrolli all hoida, trenni teha polnud mingi probleem, pea oli selge ja klaar. Ma ei väida, et mu "nähud" on vaktsiini tulemus, ma lihtsalt konstateerin asjaolu, et enne seda mul polnud neid asju. 

Muidugi võib loota, et mul on tegelikult mingi seksikas kasvaja peas või seljaajus, mis minu immuunsusega pingpongi mängib, aga tavaliselt mul ei vea nende asjadega. Minna praegu selle jutuga arsti juurde, et tead, mul on peas pidevalt selline tunne, nagu oma oleks kolm liitrit veini hommikusöögiks ära joonud, aga muid kaebusi justkui pole eriti, tundub ka veidi hale ja tähelepanu näljas meeleheitel koduperenaise luul. Umbes nii nagu ma tookord seal Naisetenõuandlas käisin, sest mul kolm päeva kõht valutas. 


Kirjutan ma teile seda vaid seetõttu, et selgitada oma viimase aja postitusi. Ma ise ei adu, kas need on normist väga kõrvalekalduvad, või suudan ma klaviatuuril siiski veel enam-vähem adekvaatset juttu kokku monteerida. Aga kui tundub, et ma olen laiali, siis sellepärast, et ma olengi. Ma ei tea, millest see tuleb ja millega või millal see lõppeb, aga ma olen väsinud sellest.  

Kommentaarid