"Pööningutuba"

"The Wife Upstairs"

Rachel Hawkins

Tõlkinud Lii Tõnismann

Toimetanud Veste Roosaar

Kirjastus Helios, 2021 

278 lk

"Pööningutuba" on tänapäevane tõlgendus klassikalisest armastusloost orvuks jäänud Jane Eyre ja rikka Edward Rochesteri vahel. Või sellist lugu mulle lubati. Üsna kiiresti saab selgeks, et kui autor enda meelest sooviski nädata seda, kuidas aeg on muutunud ja kuidas naised valitsevad maailma, siis oli ta asjadest veidi vildakalt aru saanud.

Kui ma mõtlen originaalse Jane Eyre peale, siis tegemist oli tol ajal erakordse looga. Naine, kes omandab hariduse, kes leiab töö, kes tegeleb enesearenguga ja kes ei arva, et tema elu eesmärk on leida mees, kes tema eest hoolitseb ning talle perekonna kingib. Kui selline mees siiski tema külje alla ujub ning selgub, et mees pole vaba, siis ei jää Jane kuulama mehe selgitusi, kuidas ta on vaene õnnetu ohver, vaid tegutseb kiiresti ning otsusekindlalt, lahkudes olukorrast, mis talle liiga palju kiusatusi ning meelehärmi põhjustaks. Ta rajab nullist oma elu ning saab igas olukorras hakkama. Ta ei otsi kergema vastupanu teed. Ning kõige lõpuks on tema see, kes vaese hr Rochesteri päästab ning mehe eest hoolitseb, mitte vastupidi. 

"Pööningutoa" Jane on pätt, varas ja nõrk naine, kes arvab, et rikkus ning abikaasa talle õnne toob. Ta ei oska eriti midagi ja pole ka kuigi läbinägelik. Lugu ise oli samuti lünki täis ning lõpp ebausutav ning lohakas. 

Idee mulle meeldis, selle eest jätsin Goodreadsi 2 punkti, muidu oleks jätnud ühe. Aga teostus jäi poolikuks ning haledaks.