"Viie aasta pärast"

"In Five Years"

Rebecca Serle

Tõlkinud Johanna Taiger

Toimetanud Kristi Kallaste

Rahva Raamat kirjastus, 2022

282lk

Hiljuti tekkis meil tüdrukutega grupitšätis küsimus, et kui oleks võimalik ette teada tulevikku, kas me siis tahaks või oleks parem niisama elada ja vaadata kuidas kõik orgaaniliselt laheneb, sest teades tulevikku ja kui see meile ei meeldi, kas on siis võimalik teadlikult olevikku muutes oma tulevikku ja muuta või tabab meid saatus sõltumata oma otsustest. Üks lugu, mida lapsepõlves vanad inimesed sageli rääkisid, on ühest abielupaarist ja sellest, et naine nägi öösel unes, et tema mees saab järgmisel päeval surma. Hommikul ärgates palus naine meest jumalakeeli, et ta võtaks töölt vaba päeva ja oleks kodus, kus temaga midagi hirmsat juhtuda ei saa. Pika mangumise peale jäigi mees tol tööpäeval koju. Suurest igavusest hakanud koristama ja koristuse käigus tõmmanud kapi otsast endale triikraua pähe ja peatrauma tõttu ära surnud. Kas see oli saatus? Kas mees oleks igal juhul surnud sel päeval või hirm tuleviku ees viis olukorrani, kus ta tuleviku ellu äratas? 

*** 

"Sa eksid armastuse osas. Sa arvad, et sellel peab olema tulevik, selleks et see oleks oluline, aga tegelikult pole see nii. See on ainuke asi elus, mis ei pea üleüldse millekski saama. See on oluline ainult selle pärast, et see on olemas. Siin ja praegu. Armastus ei vaja tulevikku."

***

Umbes sellest räägib ka raamat "Viie aasta pärast". Dannie on noor, edukas ja ambitsioonikas finantsjurist. Kogu ta elu on hoolikalt planeeritud ja selle plaani järgi ka kulgenud. Kõik millele ta on sihi seadnud on täide läinud ja ta naudib edu. Ühel ööl aga näeb ta ilmutust tulevikust, mis on nii reaalne, et ta ei saa seda täielikult ignoreerida. See tulevik aga erineb paljuski sellest, mida ta ise on endale tulevikuks planeerinud. Aastad mööduvad ja esialgu näib, et kõik jätkub siiski nii nagu alati on jätkunud ja see ilmutus oli vaid elav fantaasia. Neiu on veendunud, et ta saab muuta tulevikku, kui vaid ohjad haarata ja elada olevikus. Aga siis ometi hakkavad doominod üks teise järel langema ja ettekujutatud tulevik näib aina tõelisem.

See ei ole otseselt armastusromaan, kuigi armastusest on palju juttu. On ka romantilist armastust, on abieluettepanekuid ja pulma planeerimist, aga see kõik on kena ja stiilne, ei mingit muinasjutulist ja ebareaalset imalat jura. Pigem oli rõhk sõprade vahelisele armastusele ja sellele, kuidas mõni side on tugevam kui peresidemed. Ilus, õrn ja puhas. Mulle meeldis ja hea meelega loeks sarnasid raamatuid veelgi.