Tegelikult on pealkiri eksitav. Ma ei saa seda postitust kirjutada, kuna mul ei ole nii palju halbu kohtinguid olnud. Mul on elus ainult 1 halb deit olnud ja isegi see polnud eriliselt jube. Kogu oma pika ja vihase kohtamispraktika juures on mul õnnestunud vältida halbu kohtinguid. Kohe räägin sellest ka, et kuidas nimelt, aga et te ei tunneks, et ma jälle teid ninapidi vedasin, siis kirjutan siia selle ühe hirmsa kogemuse ka.
See kohting juhtus millalgi aastal 2014 või 2015. Tol ajal ma aktiivselt endale kedagi ei otsinud, aga teate küll kuidas sellega on, kui sa oled ilus tüdruk, siis ikka varem või hiljem keegi kutsub. Seda noormeest ma väga hästi ei teadnud. Ta sõitis minuga tööle samas bussis. Ja ma tean, et see lugu kõlab tuttavalt, kuna see meenutab üht teist lugu, aga ma kinnitan, et naabrimehega pole siin midagi tegemist. Välimuselt oli see mees minu jaoks meeldiv ja ühel hetkel ma ennast bussis talle tutvustasin, kuna ka tema mind andunult ja häbitult jõllitas. Suhtlesime pärast seda natuke ka Messengeris ja nii ta mind kohtingule kutsus. Kinno.
Nagu öeldud, siis tol ajal ma ei tegelenud kohtamas käimisega ja polnud enda jaoks veel sõnastanud seda, et kino on esimeseks, teiseks ja kolmandaks kohtinguks kohutavalt halb valik. Miks nii, te küsite? Sest kinos sa ei õpi inimest tundma. Kui kohtamas käimise eesmärk peaks olema see, et välja selgitada, kas see inimene sulle meeldib ja kas temaga võiks ka ühine tulevik kõne alla tulla, siis kuidas see peaks kinos üksteise kõrval klaasistunud pilgul tummalt ekraani vaadates selguma? Kino on siis kohtinguks täiesti omal kohal, kui oled juba teist tundma õppinud ja tahad ühiselt aega veeta.
Saime kino ees mõni minut enne seansi algust kokku. Mees ilmus kohale, olles sigalakku täis. Ma saan aru, tegelikult ka saan aru. Ma olingi tema liigast väljaspool ja tal oli nii suur hirm minuga kohtumise ees, et ta ei suutnud kainelt seda taluda. Tagasi vaadates oleks ma pidanud/võinud kohe siis kannal ringi pöörata ja ära minna. Aga ma jäin. Vaatasime filmi ära ja pärast seanssi jooksis mees bussile. Ta ei küsinud minult, et kuidas ma koju saan, kas bussid veel käivad, kas ta võib mind takso peale saata. Hiljem me veel nägime aegajalt bussis, aga mõlemad said aru, et kui sellel mehel ka õhkõrn lootus oli minuga, siis sai ta selle saboteerimisega suurepärast hakkama.
Aga kui nii võtta, siis polnud ju väga jube lugu. Need lood, mida ma olen teistelt kuulnud, on tavaliselt ikka palju karmimad.
Kuidas siis vältida halbu kohtinguid?
Kuna ma olen enda jaoks asja küllalt selgeks mõelnud, siis ma tean seda, millist meest ma enda kõrval näha soovin. See tähendab, et ma suhtlen enne kohtingut sellevõrra kaua, et veenduda, kas mehel on miinimumkvalifikatsioon. Kui vestluse jooksul selgub, et ei, siis ei ole mul mõtet oma aega raisata. Kui mees ei ole valmis minuga nii kaua suhtlema, et ma suudaks veenduda tema põhiväärtustes, siis ka see on juba piisavalt hea indikaator, et tegemist pole minu kauakadunud hingesugulasega. Reaalsuses tähendab see seda, et ma ootan esimese kohtumisega umbes kaks nädalat. On esinenud erandeid ja olen kohtunud ka varem. Kui esmase klapi ja kohtamise vahele jääb liiga pikk aeg, siis see pole ka hea, sest minul on teatud ajaaken, kus peaks asi arenema ja kui seda ei juhtu, siis liigub potentsiaalne huviobjekt sujuvalt sõbratsooni. Aga kaks nädalat on minu meelest piisavalt pikk aeg, mille jooksul selgub, kas on üldse piisavalt ühiseid pidepunkte, on näha ka see, kas mees on piisavalt järjekindel ja stabiilne, on jõutud arutada ka sügavamaid teemasid ja ehk on koguni selgunud, kas mees on veel suhtes või päriselt saadaval. Selleks ajaks on loodetavasti selgunud, kas mehe huvi on tõsine või otsib ta vaid sooja keha üheks tunniks. Ja mis kõige olulisem, selleks ajaks peaksin mina teadma, et ma olen sellest mehest huvitatud ja tahan talle oma aega kinkida.
Alles siis, kui kõik see on selge, on minu meelest mõtet kokku saada. Ja nagu öeldud, mul ei ole teile halbu kohtingulugusid jagada. Jah, ma võin rääkida mitu lugu sellest, et mees oli kohtingule tulles pesemata, lõhnas ebameeldivalt, oli kooner, lasi mul enda juurde tulla, selle asemel, et minu juurde sõita, aga neid asju sa saadki alles kohtudes teada. Samas ei mäleta ma ühtegi agressiivset või kurja meest, keegi pole mind käperdanud või ebasobivaid ettepanekuid teinud, ükski pole hakanud minu uskumusi või väärtushinnanguid naeruvääristama või mind ümber veenma. Ongi olnud toredad kohtumised. Lihtsalt ühel või teisel põhjusel pole nendest midagi enamat arenenud. Arvan, et mitmed mehed pole minuga kohtuma tulles tundud seda särinat või tõmmet, mida nad lootsid tunda. Võibolla polnud ma füüsiliselt nende jaoks ligitõmbav. Võimalik, et ma lihtsalt polnud see naine, keda nad enda kõrvale otsisid. Aga ma kahtlen sügavalt, et ükski neist ütleks, et tal oli minuga halb kohting.
Öeldakse, et kui suhe on õnnetu, siis on mõlemad osapooled vastutavad. See algab juba esimestest kohtingutest. Kui teil on pigem palju halbu kohtinguid, siis ei saa olla asi ainult selles, et teile satuvad kõik maailma tropid. Kusagil teie kaaslase otsingu valemis on viga. Proovige vahepeal teistsugust lähenemist ja vaadake, kas miski muutub. Ärge kartke olla nõudlik. Jah, see võib tähendada, et teil on vähem kohtinguid, aga tõenäoliselt on need kvaliteetsemad.
Nägin hiljuti TikTokis ühe noormehe postitust, kes ärritus väga selle peale, kui üks naine väitis, et kui mees vaatab kohtingul liiga pikalt restoraniarvet, siis see on märk sellest, et see mees ei saa endale seda naist lubada. Noormees kaebas, et tema meelest on naised tänamatud, kui nii mõtlevad, sest mees vaeseke käib muudkui kohtamas ja see läheb talle kuus mitusada dollarit maksma, ja kui siis naised veel julgevad talle ette heita seda, kui kaua ta arvet vaatab, siis see on väga inetu. Lõpuks võtab ta postituse kokku nii, et edaspidi kavatseb ta kohtamas käia ainult nende naistega, kes talle päriselt meeldivad. Ja ma olen selles osas nõus, et kui mees juba maksab, siis on inetu midagi kobiseda või hinnanguid anda. Teisest küljest ei saa ma ka sellest mehest aru. Miks sa siis ronid kohtama inimestega, kes sulle päriselt isegi ei meeldi? Anna andeks, sõbrake, aga this one is on you. Võta aega enne restorani minekut. Õpi inimest tundma. Kui raha on sinu jaoks hell teema, siis arutage seda enne kokku saamist. Meil kõigil on piiratud ressursid. Minul on piiratud aeg ja energia, sinul piiratud materiaalsed vahendid. Kui su ressursid on piiratud, siis kasuta seda, mis sul on, kokkuhoidlikult ja targalt, nii ei jää sulle pärast kohtingut halba maitset suhu ja sa ei tunne, et sind ära kasutati.
Kommentaarid
Postita kommentaar