Säästunipid

Ma tean küll, et ma olen siin väsimatult raiunud, kuidas mina millegi pealt kokku ei hoia ega säästa, sest elan ainult üks kord ja kunagi ei tea, millal purjus rullnokk mu kraavi sõidab või millal ma mõne suuremat sorti kohtingukaaslase välja vihastan ja ta mu sealsamas ära kägistab. Selle kohta peaks siia jagama üht TikToki videot, mida ma hiljuti nägin. See käib täpselt minu kohta! 

Aga enivei, et siis mul on ka siiski omad väiksed nipid, mida ma rakendan, et paar krooni kokku hoida, et see siis südamerahus mingi muu mõttetu nänni peale kulutada. Ja kuna meil hinnad jooksevad eest ära, siis ehk mõnel on isegi minusuguse süüdimatu nippidest tolku. 

Kõige olulisem nipp, mida ma julgen jagada on see, et "ma pole nii vaene, et osta odavaid asju". See tähendab siis seda, et kui ma midagi ostan, siis ma eelistan kvaliteetset kaupa. Ja kuigi see pole alati sada protsenti nii, siis paraku kipub olema nõnda, et kvaliteedi eest tuleb maksta. Eriti pööran ma just tehnikat ostes sellele tähelepanu. Ma ei taha tihti oma masinaid vahetada ja näib mõistlik osta kohe selline, mis surema tõenäosusega aastaid vastu peab. 

Teine nipp, mis on väga lähedalt eelmisega seotud on see, et kui ma juba kulutan raha millegi kvaliteetse peale, seadmed, kallid riided, mööbel vms, siis ma hoolitsen nende eest. See võib tunduda lisakuluna, aga kuna mul mõnede üksikute eranditega enamik asju tõesti aastaid ja kümneid kestavad, siis mina näen, et see väike lisakulu on pikas plaanis ikkagi kokkuhoid. Et siis ma viin oma auto hooldusesse ja ei ignoreeri oranže tulukesi armatuuril, ma puhastan kohvimasinat katlakivist, hooldan nõudepesumasinat, kasutan riideid pestes tootja poolt soovitatud pesuprogramme ja spetsiaalseid hooldusvahendeid jne. 

Kolmas nipp on kaupluste lojaalsusprogrammid, ehk kliendikaardid. Ma olen aru saanud, et osad inimesed kardavad liituda igasuguste kliendipakkumistega, sest mõelge, kõik teavad, et ma kolmapäeval kell 15:48 ostsin Tondi Selveris suitsuvorsti ja Kirde saia. Ma ei mõista täpselt miks see suur saladus on või mida nad ostavad, mida teised teada ei tohiks, aga kuna ma olen näinud paari dokumentaalsaadet sarimõrtsukatest, kes jäid vahele, kuna nad kasutasid teibi ja valgendi eest tasudes kliendikaarti, et boonuseid koguda, sest ega see mõrv mingi odav lõbu pole, hea, kui saab paar eurot säästa, eks ole, siis see paneb mõtlema. Mul selliseid muljetavaldavaid plaane pole kellegi suhtes ja mina olen väga õnnelik, kui Rimi saadab mulle iga nädal personaalsete pakkumistega teate, sest kui ma saan oma lemmiktoodete pealt natuke säästa, siis on vahva. No ja saavad siis teada, et minu toitumisharjumused pole nii tervislikud, kui ma blogis reklaamin, ma arvan, et elan üle selle suure saladuse ilmsiks tulemise. 

Neljas nipp on see, et ma püüan oma lõuna kodust kaasa võtta. Rõhk sõnal püüan, sest see ei õnnestu mul alati ja siis tuleb ikka valmistoitu osta, mis ei meeldi mulle kahel põhjusel: esiteks on see kallis ja teiseks pole see tervislik. Isegi kui ma teen kodus ebatervislikku toitu, on see ikkagi tervislikum, sest ma ei kasuta nii palju rasva ja suhkrut ega soola. Kuna Krahv von Kolmas käib ka minu juures lõunal, siis on see juba päris suur sääst. 

Viies nipp on see, et ma püüan mitte väga tihti poes käia. Jälle sõna püüan, sest mul pole alati jõudu sellega tegeleda. Aga jah, ideaalis ma käin kaks korda nädalas poes, ostan külmiku täis ja siis väldin emotsioonioste. Kuigi neid ikkagi tuleb, sest ma olen inimene, mitte robot. Tavaliselt tabab selline emotsiooniostusoov mind nädala lõpus, kui mulle on sisse programmeeritud, et ma olen selle nädala edukalt üle elanud ja ma võin endale midagi ilusat ja head lubada. Siis ma nuian, et lapsed mulle poest midagi head tooks, sest neil ei lähe see asi lappama nagu mul. Lähevad konkreetselt ühe paki krõpsu järele ja sellega asi piirdub. Ja mõnikord nad ei viitsi üldse minna. Ja mina väsin nuiamast ja siis on kohe eriti hea sääst. 

Kuues nipp on see, et ma teen nii palju asju, kui oskan ise ära ja ei osta teenust sisse. Näiteks ma pesen ise autot, mitte ei vii seda pesulasse. Vahel ikka käin pesulas ka, näiteks talvel või kui ma olen väsinud ja tahan endale elamusi lubada. Aga 90% pesen ise autot, sest see on soodsam ja ma saan ta tavaliselt ka puhtama, kui pesulas. Torujürile maksin, sest ma ei oska ise segistit vahetada. Jah, ilmselt oleks ma sellega hakkama saanud, vaadates YouTube õpetust, aga ma arvan, et minu aeg ja närvid on ka hinnasildiga ning ma leidsin, et mul on soodsam palgata töömees. 

Seitsmes nipp on lähedalt seotud kahe esimese nipiga. Kuna ma ostan kvaliteetseid asju ja hoian neid, siis mul on võimalus need hiljem maha müüa. On juhtunud ka seda, et ma saan oma vana asja maha müües selle eest rohkem raha, kui ma ise sellele kulutasin, lihtsalt seetõttu, et seda asja pole enam saadaval. Ja mul on julge oma asju müüa, sest ma tean, et need on heas korras ja ei lagune kohe juppideks, kui uus omanik on need kätte saanud. 

Kaheksas nipp on üsna lihtne, ma ostan palju asju ka taaskasutusest. Riideid, nõusid, nipsasju. 

Üheksas nipp on see, et ma ostan asju varuga. Kui ma näen, et mingi asi, mida me tarvitame on soodushinnaga, siis ma võtan varuga. Eeldusel et tegemist on mitterikneva asjaga nagu seep, dušigeel, nõudepesumasinatabletid, konservid jms.

Kümnes nipp on see, et ma tasun arved õigeaegselt, et mitte maksta viiviseid nende pealt. Jubedalt tahaks siia lisada, et ma ei maksa ka intresse, aga paraku nii osav ma veel pole. Ühel päeval. 

Loomulikult käin ma ka kauplustes, kus on soodsamad kaubad. Näiteks ma käin nüüd kord nädalas Lidl poes, sest seal on vähem ahvatlusi ja ma olen täitsa rahul nende hinna ja kvaliteedi suhtega. Lastele ostan ma riideid Pepcost ja Takkost. Ma ütlen lastele, sest endale ma ostan kas kaltsukast või outletist. Lastele ma kaltsukast ei osta, sest neile ei meeldi teiste inimeste kantud riided ja päris ausalt öeldes on hinnad Pepcos ja Takkos üsna samad kui teiseringi poodides. Kvaliteet on tõesti kehvem, aga nad mul kasvavad nagunii mühinal, seega pole hullu, kui ribadeks kannavad. Endale ostan ma Pepcost jalatseid, sest ma kannan kõik ribadeks. Ausalt, ma ei tea, miks ma käia ei oska, aga terve elu on mul jama olnud ja siin pole vahet, palju ma maksan, samal viisil kuluvad nii 50eurosed kui 5eurosed tennised. Olen proovinud. 

Milliseid säästunippe teie kasutate?