Hallid varjundid

Ma tean küll, mida ma lubasin. Aga kuna ma seda lubadust hoolega juba rikkunud olen ja nagu Epp ütles, siis päeva lõpuks on see minu blogi ja minu reeglid, ise neid sätestan, ise kontrollin ja ise karistan end nende rikkumise eest. 

Nagu ma olen maininud ka, siis olen jätkuvalt TikToki vaimustuses. Mida rohkem seda vaatan, seda paremat (minu mõistes loomulikult) kraami ta mulle serveerib. Algoritmid on üsna taibukad, seda tuleb tõdeda. Kui sisu ei meeldi, siis pigem vaadata peeglisse, mitte riielda robotiga. 

Igatahes, kuna psühholoogia ja eriti just inimsuhted, mulle jätkuvalt huvi pakuvad, siis selliseid klippe mulle hoolega serveeritakse. Ja mida rohkem neid vaadata, seda laiemaks pakutav info läheb. Vähemalt nii tundub mulle. See tähendab, et kui ma alguses vaatasin kolme inimest, kes andsid suht sarnast teavet, siis ühel hetkel hakkasid minu fyp (for you page ehk sulle soovitatud) lehele ilmuma klipid, mis rääkisid risti vastupidist juttu sellele, mida ma siiani hoolega kuulanud olin. Umbes nagu kui sa blogis kirjutad, et mul on nii, järelikult see on ainus ja vankumatu tõde, siis võib mürki võtta, et kommentaarium läheb heledama vastustest "aga mul on hoopis nii". 

Näiteks olen mina kuulnud seda ütlust, et "kui mees tahab, siis võtab ta ennast kokku ja teeb". Ma ei hakka praegu oma blogi läbi kammima, aga ma arvan, et ilmselt olen ise mingit versiooni sellest blogis ka kuvanud. Ja siis juhtus mul suvel selline lugu. Sain Tinderis matchi, mees oli tore ja jutukas, umbes ühe päeva ja siis kadus. Mitu päeva ei kuulnud temalt kippu ega kõppu. Minu jaoks oli see selge märk selle kohta, et vennal puudub edasine huvi. Ilmselt leidis kellegi teise, kes rohkem teda huvitas või midagi selles suunas. Kolm päeva hiljem, kui ma olin ta enda jaoks juba võidujooksust likvideerinud, ilmus ta ootamatult tagasi. Selgus, et ta oli peol oma telefoni tiiki kukutanud ja see oli põhjus, miks ta ühendust võtta ei saanud. Ja okei, ma saan aru, et see ilmselt oligi range erand ja et enamasti on meeste kadumise põhjus ikkagi piisava huvi puudus, aga ma arvan, et on oluline teada, et vahel võib ka nii olla.

Sest, ma ei tea kuidas teil, aga mina alati ei tee seda, mida ma teha tahan. Mõnikord ma ei saa erisugustel põhjustel. Ja kui mul on nii, siis miks ei saa meestel olla? Toon veel ühe näite. Mul oli aasta alguses noor austaja. Väga suures vaimustuses. Kogu aeg rääkis mulle kui imeline ja eriline ma olen. Ja siis kadus. Nädal aega ei kuulnud temast. Vahel mitu nädalat. Aga kui ta ilmus, siis oli ikka kogu aeg vaimustuses. Lõpuks viskas mul endal üle, sest see asi ei arenenud kuhugi. Ütlesin, et tead, sa tundud tore, aga ei tule siit asja ja ma arvan, et kõigi osapoolte suhtes on õiglane, kui me teeme sellele asjale konkreetse lõpu. Ta oli väga pettunud ja kinnitas mulle, et tema on siiski väga huvitatud, lihtsalt tal on elus aeg, kus tal pole minu jaoks nii palju aega, kui ma sooviks. Nimelt elas ta Lõuna-Eestis, õppis, andis koolitusi ja töötas parameedikuna, lisaks oli tal oli väike laps, kes tema aega vajas rohkem kui mina. Õige inimene, vale aeg. Juhtub. 

Üks teine asi, mida ma ka ikka ja jälle kuulen, on see, et mees võtab õige naise jaoks ennast kokku. Mis on nii ja naa. Ühest küljest ma tahaks nõustuda, aga teisest küljest ma arvan, et kui inimene võtab ennast kellegi teise pärast kokku, siis see pole siiras ja see ei näita inimese tõelist väärtust. Sellisel puhul ma arvan, et kokku võetakse end ajutiselt, selleks et muljet avaldada, ja kui partner on kätte saadud, siis loobutakse ka maskist ja ollakse ikka selline, kes sisemiselt on alati oldud. Jällegi, kui ma mõtlen meeste peale, kes mul on olnud, siis on selliseid, kes poevad nahast välja, et mu tähelepanu võita, kelle kohta ma nende sõprade käest kuulen lugusid, kui nõmedalt nad on oma eelmiste naistega olnud, siis see on alati lõppenud sellega, et ka mina saan seda nõmedat kohtlemist omal nahal tunda. Või siis teised, kes ongi südamest head inimesed, ja minul pole nende üle mingit erilist võimu, mis nad paremaks muudaks. Ise olen ma samasugune. Ma olen igas suhtes selline nagu ma olen oma pereliikmete ja sõpradega. Ma ei muutu mehe pärast. Minu põhiväärtused on paigas. Ja ma usun, et inimesed ongi valdavalt sellised. Muutumatud.

Lisaks on siin ka see, et kui midagi tehakse teise pärast, siis jääb see minu meelest alati suhet varjutama. "Sinu pärast kolisin ma teise linna!" "Sinu pärast jätsin õpingud pooleli ja läksin tööle!" "Sinu pärast loobusin oma unistustest!" "Sinu pärast..." täida lüngad. Ja kuna minu pärast tehti seda või teist, siis olen mina justkui võlgu. Mõtle, ta tegi seda minu pärast, ma pean talle selle eest tasuma. Mõlemal on peas excel tabel, kuhu hoolikalt üles tähendatakse kõik võlad ja tasud, et tabel oleks tasakaalus. Ja kui üks arvab, et tema on nagu rohkem maksnud või talle ollakse rohkem võlgu, sest esialgne laen + intressid, või üks ohver on suurema väärtusega kui teine (kas üks nõudepesu on samaväärne kui üks mähkmevahetus või üks jalamassaaž maksab rohkem kui üks prügi väljaviimine?), siis kogunebki vaikne pahameel partneri vastu. Mina tegin sulle seda, mitte sellepärast, et ma sinust hoolin ja ma olen hea inimene, vaid sellepärast, et sa jääksid mulle teene võlgu.

Kui palju olen kuulnud elus seda, et pärast suhte lõppu räägitakse, et kõik märgid olid olemas. Algusest peale olid märgid olemas, et partneril on kalduvus vägivallaks, alkoholismiks, hoolimatuseks ja isekuseks. Ometi mindi suhtesse. Mindi suhtesse, sest arvati, et mina olen eriline, ma suudan teda muuta paremaks. Milline kohutav pettumus see võis olla, kui selgus, et nii erilised me siiski pole, et teist inimest päriselt muuta. 

Seega, ma julgen soovitada, et kui te valite, siis valige enda kõrvale inimene, kes ongi hea, kõigiga - pereliikmetega, sõpradega, kolleegidega, võõrastega, - mitte mees, kes ainult teiega meeldivalt käitub. Pikas plaanis on see parem valik. Ta ei kohtle teid hästi, sellepärast, et teie olete eriline, kuigi kahtlemata olete, aga arvestades, et ka erilistel on omadusi, mis võivad olla vähem erilised ja päevi, kus erilisus on pigem pahe kui õnnistus, vaid inimene kohtleb teid hästi, sest tema on hea inimene ja kohtleb kõiki austuse ja väärikusega. Nii ei pea kartma ka halbu päevi või seda, kui suhe lõppeb, et ta hakkaks kättemaksuks igasugust jura korraldama. 

Nii arvan mina. Aga kuidas teil on?