Tegelikult ma tahaks kirjutada hoopis sellest, kuidas üks mu tuttav jagas mingit mõtet selle kohta, kuidas naiselikud naised peaksid käituma, et meeldida mehelikele meestele. Aga kuna minu meelest ainult mehed, kes pole kindlad oma mehelikkuses tulevad teistele õpetama kuidas nemad peaksid käituma, et tema saaks olla see, kes ta enda meelest on, aga kelleni tegelikkuses ei küüni, siis tundus, et sellest tuleks üks kuri postitus ja las ta jääb.
Aga, miks ma seda üldse mainin on see, et muu jutu hulgas oli seal mõte, et kui naine on suhtes meheliku mehega, siis ta saabki oma ürgse (iga kord natuke oksendan seda sõna kasutades, antagu mulle andeks) naiselikkuse valla lasta. Ja siis et see päris naiselikkus on pehme ja õrn, soe ning kutsuv.
Ja ma ei tea kuidas teil, aga sõnad "soe", "pehme", "õrn" ja "kutsuv" seostuvad mul automaatselt toiduga.
Olen sellest kindlasti varem ka korduvalt kirjutanud, aga mul on kokkamine võrdsustatud õnneliku suhtega. Kui ma olen peas vallaline, siis ma ei taha üldse süüa teha. Ma pigem väldin seda, teen midagi lihtsat ja kiiret, ostan poolfabrikaate ja tellin valmistoitu. Aga piisab sellest, kui mu ellu tuleb keegi, kes paneb südame naeratama, kui minust saab Mustamäe meisterkokk.
Sõnaga, ma jälle küpsetasin nädalavahetusel. Kooki.
Nägin Delfis retsepti, vähe koostisosi (loe: need, mis mul nagunii kodus olemas) ja koogi küpsetamisega tuleb koju nii palju soojust ja pehmust, et ei mahu äragi, äm ai rait?
Tegin siis hoolikalt retsepti järgi, mis mul kohe esimese lugemise ajal juhtme kokku jooksutas. Pidin retsepti mitu korda lugema, sest nii segast pole ma ammu enam näinud. Seoses sellega rääkisime sõbrannadega ka hiljuti, et kuigi mul on kodus terve riiul erisuguseid kokaraamatuid, siis reaalselt kasutan neist ehk kolme, sest nendes olevad retseptid on kergesti jälgitavad ja toidud valmivad nende järgi imelihtsalt (loe: ma ei tunne ennast köögis idikana).
Sõnaga, retsept oli selline, et kõigepealt taina koostisosad ja siis kreemikoostisosad. Ainult, et kreemi koostisosade hulgas oli ka koogi täidise koostisosad ja mingit nähtavat vahet neis ei paistnud. Oli siis keeruline kirjutada kolm lõiku - tainas, täidis ja kreem? Aga okei, elame üle. Ainult, et mulle jäi lõpuni arusaamatuks, miks see täidis üldse tainast eraldi pidi olema. Sest vaadake, tainas oli munad, või, suhkur, jahu ja siis täidis oli suhkur, kaneel, kardemon. Miks ma poleks neid asju kohe taigna sisse segada? Retsept nägi ette, et valan pool tainast vormi, siis see kuiv "täidis" ja ülejäänud tainas peale. Ma tunnetuslikult panin ja mul ei piisanud teisest taina poolest, et seda kuiva puru taignaga kinni katta. Õnneks ta ahjus kerkis ja lõpuks oli kõik ikkagi ok.
Lapsed muidugi teatasid, et see pole parim kook, mida ma teinud olen. Tänamatud tõprad sellised!
Kuidas teil suhted kokaraamatutega? On omad lemmikud või eelistate hoopis netist leitud retsepte katsetada?
Kommentaarid
Postita kommentaar