Ma näen sind

Lugesin jälle sopaportaali also known as Perekooli foorum. Ja ei, ma ei taha kuulda, et "mis sa üldse loed seda, jubedust", sest meil kõigil on guilty pleasure'id. Kuigi, siin ma tahaks täpsustada, et naudingus ei peaks olema süüd. Ongi lihtsalt puhas nauding. Süü on sellest, et kusagil on mingid tegelased, kes kirtsutavad nina ja ütlevad, et see meelelahutuse vorm, mille sa oled valinud, pole nende meelest aktsepteeritav. Veel tahan ma vabandada ka oma inglise keele liigse kasutamise pärast. See ei tule sellest, et ma tahaks kuidagi noor ja hip olla, vaid see on minu piiratud sõnavara ilming. Ma pole mingi Keiti Vilms, eks ole.

Igatahes, Perekoolist lugesin ühe naise postitust, milles ta kaebas, et kallis abikaasa ei tee üldse komplimente. Naine käib juuksuris, tuleb uue soenguga koju ja mees ütleb, et mingit vahet pole. Naine paneb uue kleidi selga ja küsib, kas on ilus, mees ütleb, et mitte eriti. Naine näeb vaeva, teeb end välja minekuks ilusaks, meik näos, ilus kleit seljas, mees ütleb, et see ei sobi sulle eriti. Jne. 

Ja see, mis vastuseid see naine sai, oli minu meelest lihtsalt rõlge. 

Loomulikult oli naine ise loll, et üldse oma mehe käest komplimente nurub. Ja pime, et ta ei saa aru, kas mingi riietusese talle sobib või mitte. Ja ahistav, sest ta küsib oma mehelt, kas ta on ilus. Ja madala enesehinnanguga, et vajab kellegi teise valideerimist. 

Ma tõesti loodan, et väljaspool Perekooli anonüümsust on need inimesed oma lähedastega vähemalt meeldivad ja toetavad ning foorumis näidataksegi oma mürgist poolt, mis muidu on kenasti taltsutatud ja vaka all.

Ainult mõni üksik sai aru, millest teema. Sest kui ma küsin oma partnerilt, kas see kleit sobib mulle või kas ma olen ilus, siis ma ei küsi ju tegelikult tema arvamust oma välimuse kohta. Ma küsin: "Kallis, kas sa veel armastad mind?"

Tark mees ei lase asjadel selleni jõudagi, et naine peab ise nuruma. Ta kinnitab talle niigi regulaarselt ja ülevoolavalt, et naine on ilus, armas, seksikas, kaunis. Me ju naistena teame, et mehed armastavad eelkõige silmadega ja nende suust sõnad "sa oled ilus" tähendab "ma armastan sind, sa oled võrratu, imeline, mul on sinuga vedanud, ma olen su üle uhke". 

See on nüüd see koht, kus ma võin kohe öelda, et kui nüüd keegi kommentaariumis võtab sõna ja väidab, et "minul küll nii ei ole", siis ma ei usu teid grammi võrragi. Ilmselt on teie tähelepanu ja tunnustusvajadus juba täidetud või siis ärkasite täna hommikul erakordselt heas tujus üles, vaatasite peeglist oma säravat nägu ja ütlesite endale, et ma olen jumalanna, öelgu teised, mida tahes. Mina aga väidan, et absoluutselt kõik vajavad seda, et neid märgatakse ja tunnustatakse. Vajadused võivad olla erinevad. Mõnele piisab, kui tema abikaasa saadab kord aastas suvalisel kuupäeval ühe roosi ja postkaardi sõnumiga "Tead küll! 😉", et ta terve aasta oleks õnnest joobunud ja tunneks, et mees teda armastab. Teisel on rohkem vaja. 

Kusjuures ma vaidlen ka sellele vastu, et normaalse enesehinnanguga inimene ei vaja teiste tähelepanu. Isegi hea enesehinnanguga inimene hakkab lõpuks oma väärtuses kahtlema, kui teda aastaid süstemaatiliselt kritiseeritakse ja tähelepanuta jäetakse. Iseäranis, kui seda teeb talle lähedane ja kallis inimene. Selle konkreetse naise näite puhul tuli ka välja, et teised inimesed teevad talle pidevalt komplimente, ainult oma kallis kaasa millegipärast keeldub. 

Sest kui sa ei ütle oma kallimale, et ta on sulle jätkuvalt armas, ühel või teisel moel, siis varem või hiljem juhtub üks kahest. Kas ilmub keegi, kes ütleb ja su kallim läheb tema juurde, või elab su kodus üks kibestunud, õel ja kuri perekoolikas, kes oma pettumust teiste inimeste peale välja valab.

Lisaks pani see asi mind mõtlema, et aga kuidas mehed vaikselt oma kaasat müksavad, et kuulda neid kolme tähtsat sõna. Kas mees läheb naise juurde ja ütleb, et sulle ka teadmiseks, su autol on eilsest talverehvid all. Või ütleb, et märkasin, et su lemmikparfüüm hakkas otsa saama ja ostsin sulle uue. Või kuidas? Ma tean, et mu lugejate hulgas on palju mehi, palun olge julged ja andke märku, kuidas teie oma partnerile õrnalt märku annate, kui tunnete, et teid on natuke tähelepanuta jäetud.