Nägin TikTokis kahe neiu kogemuslugusid sellest, kuidas nad on oma juukseid värvinud ja kuidas erinevad juuksevärvid on endaga kaasa toonud teiste inimeste suhtumise muutumist nendesse. Kuna mul ka elus on olnud erinevaid juuksevärve, soenguid ja lõikuseid, siis ma tahan ka oma kogemusest kirjutada.
Minu loomulik värv on klassikaline kartulikoor. Või kui keegi tahab, siis satään või tumeblond. Loomulikult, nagu iga normaalne inimene, nii olen mina ka kirglikult oma juuksevärvi vihanud. Kunagi kuueteistaastasena leidsin ühe juhusliku süsimusta juuksekarva oma peast ja lootsin, et ehk mul mõne aja pärast kõik juuksed lähevad seda värvi, sest see oli minu meelest hästi ilus. Ütleme nii, et ma siiani ootan, et juuksed seda värvi läheks.
Seitsmeteistaastaselt proovisin esimest korda juukseid värvida. Ise kodus värvisin. Olid veidi punakad. Mulle meeldis.
Uuesti värvisin punaseks pärast abiellumist. Siis lõikasin juuksed hästi lühikeseks poisipeaks. Siis kasvatasin ja mingi hetk lasin triibutada. Siis lõikasin. Siis lasin blondeerida, mille kohta olin kunagi vandunud, et seda ma kunagi ei tee. Aastaid kandsin umbes õlgadeni blondi pead, mis oli kuklas hoopis vasekarva ja lisaks olid ka mõned üksikud punakad salgud juustes. Seda stiili kandsin aastatel 2010 kuni 2017. Siis värvisin tumepruuniks ja hakkasin kasvatama. Paar korda ma värvisin osa juukseid lillaks ja helepruuniks, aga siis läks südamevalu üle ja olin tagasi tumepruun. Kuni selle aasta alguseni.
Tüdrukud videos rääkisid, et kui nemad olid blondid, siis said meestelt hästi palju tähelepanu ja naised suhtusid neisse teatud üleolekuga. Tumedate juustega said nad meestelt vähem tähelepanu, aga need mehed, kes tähelepanu pöörasid olid nö kõrgema kvaliteediga, neid peeti targemaks ja naised suhtusid neisse sõbralikumalt. Punaste juustega said nad nad meestelt minimaalselt tähelepanu, aga naised olid neist vaimustuses, lisaks peeti neid muidu ka ülbeks ja kapriisseks. Igasuguste muude ebaloomulike värvide puhul mehed ainult jõllitasid, ligi ei tulnud, aga naised tegid palju komplimente ja suhtusid neisse imetlusega.
Ma ei tea, ma olen igasuguste juustevärvidega meeste ja naiste tähelepanu, komplimente ja imetlust saanud. Seda ma küll tajusin, et muutus meeste kvaliteet, kui ma juuksed tumedaks värvisin. Ma arvan, et ma isegi kirjutasin sellest siis, kui see oli juhtunud. Mina tajusin seda nii, et mehed hakkasid mulle rohkem tähelepanu pöörama, aga ilmselt seisneski vahe selles, et hakkasid rohkem tähelepanu pöörama mehed, kes mulle endale ka meeldisid. Veidi tundsin ka seda, et mu intelligentsus tase tõusis inimeste seas. Ja naised on mulle alati maailma kõige ilusamaid komplimente teinud. Seega, mul pigem teiste inimeste suhtumine minusse tuleb sellest, kuidas ma ise ennast parasjagu tunnen. Kui ma ise tunnen end valitud juuksevärvis mugavalt ja enesekindlalt, siis suhtutakse minusse ka hästi. Kui ma tunnen end ebakindlalt, siis seda tajuvad justkui ka teised. Ennast liiga targaks pole ma ka pidanud, seega ei tundnud, et teiste suhtumine otseselt mind riivas. Ainult see häiris, kui kallis abikaasa imestas, et kuidas ma ikka nii tark olen. Nagu, mis sa arvasid, et sa võtsid endale lolli naise või? Kes meist see rumal on? Aga küllap olid tal omad põhjused, miks ta nii arvas. Aga vähemalt kinnitas ta mulle alati, kui ilus ma olen.
Ehk on mul vedanud ja mul ongi lihtsalt selline nägu ja nahavärv, et kõik värvid sobivad, lisaks ei tunne ma ka ülisuurt kiindumust oma juustesse, selles mõttes, et need kasvavad ju tagasi, kui neid lõigata ja neid saab alati värvida, kui ei meeldi. Pikendusi pole mul kunagi olnud. Mingeid parukaid ja kunstpatse olen küll kandnud. See oli selle pärast, et ma töötasin neid müüvas ettevõttes ja vahel ma sain osa endale ja siis ma proovisin. Väga ei meeldinud. Aga on võimalik, et minu näoga parukaid on netis veel müügil küll.
Seda, et inimesed välimuse järgi teistele hinnanguid jagavad, ikka on juhtunud. Minu jaoks on olnud üllatav, et mind pinnapealseks ja ülbeks on peetud, sest enda meelest ma nüüd nii ilus ka pole. Kena, seda küll, aga mitte mingi supermodell, kes saaks teisi halvasti kohelda. Ise kipun ilusaid inimesi just targemateks ja heatahtlikumaks pidama ja koledaid kurjaks ning rumalaks. Mis on ju ka ebaõiglane. Aga ma pole ka väitnud kusagil, et ma eelarvamustest prii olen.
Tegelikult tahaks veel kirjutada sellest, kuidas maitse meeste osas on mul aastatega muutunud, aga läheb vist liiga pikaks ja parem on täiesti uus postitus kirjutada.
Kommentaarid
Postita kommentaar