Stiiliminutid

Vaatasin jälle Netflixist "Armastus on pime" uut hooaega. Ma ausalt öeldes viimases hooajas nii pettusin ja kuigi ma nägin, et neljas on ka juba olemas, siis tükk aega lihtsalt ignoreerisin seda. Aga lõpuks murdusin. Seda, et armastus on pime, mina igatahes enam ei usu. Usun, et on võimalik, et tunded tekivad kellegi vastu, keda sa kunagi näinud ei ole, aga minu meelest on kõik need hooajad tõestanud, et kui sa ikkagi kohtud inimesega päris elus ja pole seda füüsilist tõmmet, siis ei piisa heast läbisaamisest. Ma läheks isegi nii kaugele, et väidaks, et füüsiline tõmme ja sobivus on partnersuhte õnnestumise eelduseks. Kui seda pole, siis oled nagu vennaga ja no milleks?

Kolmas hooaeg vihastas mind seetõttu, et inimesed olid nii lapsikud ja labased. Piinlik vaadata. Lisaks, kui saate point oli tõestada, et armastus on pime ja ei hooli välimusest, siis see oli kolmandaks hooajaks ju juba kõigile selge, et päris nii see pole.

Aga tegelikult ma saatest endast väga ei tahagi kirjutada, sest kontseptsioon on juba selge, iga hooajaga lähevad osalised ainult lamedamaks, mängitakse mingeid mänge teiste inimeste tunnetega ja kogu asi on kuidagi sunnitud ning ebasiiras.

Mis mind esimesest hooajast alates selle saate juures on kummastanud on see, et kas tõesti inimestel pole mingit stiilitunnetust ja kas saates pole kedagi, kes kostüümide eest vastutaks või vähemalt suunaks. Sest enamik naiste kleite on nende kehade jaoks täiesti sobimatud, need on reeglina liiga väiksed ja kisuvad igast otsast, rääkimata seda, et need on kõik ülemäära paljastavad. Ja loomulikult võib siin nüüd öelda, et ma olen vastik kibestunud mõrd ja igaüks kandku seda, mis teda õnnelikuks teeb, aga teate, kui seda keha seal riiete all on rohkem kui kolme ja poole inimese jagu, siis ma tõesti ei taha näha, kuidas see igast avausest välja punnitab ja üle ajab. Ja ei, ma ei fatshame'i siin kedagi ja ei väidagi, et kui sa kaalud tiba rohkem, siis peaks ennast kartulikotti peitma või parem, kui sa üldse kodust välja ei tule. Jumala eest, kandke mida tahate, aga ma ju näen, et teil on endal ka ebamugav seda kanda, sest te muudkui kohendate ja sätite ennast.

Ning see jama kestab juba neli hooaega. Keegi pole siiani taibanud stilisti või kostüümikunstniku palgata saate jaoks? Või siis vallandada olemasolev, sest ta ilmselgelt ei oska oma tööd teha?

Ja ausalt, ma ei taha siin lajatada mingi stereotüübiga, et oi ameeriklased ei oska riietuda. Ma käisin üks kord Ameerikas. Täitsa ilusti käisid riides, midagi ei torganud silma. Normaalsed kenad inimesed, kandsid kahekaunistavaid rõivaid. USAs on palju lihtsam ilusti riides käia, sest riided maksavad seal palju vähem kui meil. Korduvalt nägin seda, et ilmselgelt vaesest kodust pärit lapsed olid väga kenasti riides. Minu lapsed ei käi nii hästi riides kui need lapsed seal. Ainult et seda saadet vaadates tekib küll tunne, et osalised on kusagilt odavate prostituutide piirkonnast bussi peale nopitud, küüned peale kleebitud ja siis kaamera ette lükatud.