Kaks nädalat tagasi kirjutasin sellest, kuidas ma oma kaalu jälgin ja kuidas mul see slowly but surely langeb. Ma tean küll, et teie lugesite seda postitust alles eelmisel nädalal, aga mina kirjutasin varem, nii et ei ole vaja hakata mulle rääkima, et mul ajataju on kreenis.
Igatahes, ma olen jälle sisenenud luteaalsesse tsüklifaasi, mis tähendab, et ma tahan ainult vahukoort krõpsudel, valget saia rasvase vorstiga, friikartuleid majoneesiga, kooki jäätisega jne. Lisaks on veel see tunne, et liigutada üldse ei taha, ainult kusagil armsalt pehme pleedi sees nahistada oma krõpsude ja veinipudeliga. Ehk et postituse kirjutamise hommikul oli mu kaal 57,8kg. Kuigi ma paar korda käisin seal 56,9 peal ka ära. Aga ma ei heida meelt, ma tean, et kui ma tahan, et tulemus ka püsima jääks, siis on vaikne langus parem kui kiire. See on tervislikum ja jätkusuutlikum. Lisaks on mul alati suvel palju keerulisem kaalu langetada kui jahedal ajal. Ma ei tea miks, aga nii on.
Trenni teen ikka ka, kuigi ehk mitte nii palju, kui siin vahepeal. Leidsin ühe kava, mida ma nüüd proovin jälgida ja kava järgi tehes teen ma tegelikult vähem, aga tunnen lihaseid rohkem. Teen siis lihasgrupile neli harjutust, igat harjutust 3 setti 10-15kordust. Ja 30 minutit 6km/h tempoga kõndi peale.
Nibumees juhendab mind selja ja triitseptsilihast treenides, nagu mul oleks oma isiklik treener kogu aeg kõrval. Viimati proovisin üht uut seljaharjutust. Nägin seda netis ja eelmine nädal proovisin oma peaga, mis tähendas loomulikult, et ma tegin seda absoluutselt valesti. Ma tean, et tegin valesti, sest ma ju filmisin. Teisipäeval tegin ikka valesti, aga palju vähem valesti. Jama on selles, et ma tõmbasin seda harjutust tehes endal korra käsivarre õlaliigesest välja. Seda ma filmisin ka ja kenasti näha, kuidas ma valust väänlen. Nii, et fun!
Veel märkasin mõned nädalad tagasi, et mul parema käe ranne hakkab suvaliselt valutama. Kusjuures trennis ma seda väga ei tunne, ainult rinnalt kangi surudes. Tunnen seda teravalt ja jõuliselt kodus peegleid pestes. Siis on käsi 90 kraadise nurga all ja lihtsalt täitsa pekkis, milline jõle valu jookseb läbi. Ja ma ei tea, millest see on. Kui ma oleks teismeline poiss, siis ma aimaks, millest see tulla võib, aga nii...?
Seega, tuleb välja, et ma ka ikkagi vaikselt vananen ja lagunen. Võib-olla peaks liigeste heaks kollageeni võtma hakkama. Või oli see naha heaks?
Üks õhtu käisin trennis oma uute imelühikeste pükstega. Kõik muidu hästi, aga kui ma pärast oma lindistusi üle vaatasin, siis tahtsin küll häbi pärast kuuli endale pähe lasta. Mul on nii palju tselluliiti! Eest seda nagu ei näe ise, aga kui kaamera filmib kõrvalt ja tagant, siis on ikka väga julm. Mul olid muidu teised püksid ka kotis kaasas ja ma oleks võinud soliidsem olla, aga mul oli umbes nagu, fakit. Tänu tselluliidile on mul võrdlemisi sile nahk, näos, mitte kintsudel. Tänu tselluliidile on mul fenomenaalselt regulaarne tsükkel ja hormonaalne tasakaal. Tänu tselluliidile on mul neli ilusat, tervet, vahvat poega. Tänu tselluliidile on mul tugevad luud ja paindlikud liigesed. Ja see tselluliit pole isegi mu kakskend aastat nooremat armukest eemale peletanud. Mis asja ma põen üldse, ah?
Aga eks see kaalulangetus ja trenniteema jääb siia blogisse aegade lõpuni. Ma ei näe küll ennast tulevikus trennis mittekäiva ja oma keha pärast mittepõdeva inimesena.
* Nagu obv pole see tselluliit, mis kõiki neid asju teeb, see on rasv. Lihtsalt naistel on nahk teistsugune kui meestel ja meil paistab see rasv välja ning pole nii kena.
Kommentaarid
Postita kommentaar