Kuidas ma ükskord ei saanud, mida tahtsin, aga sain midagi muud selle asemel

Mul said kodus kõik raamatud otsa. Selles mõttes, et need raamatud, mida oleks lugeda tahtnud. Alustasin muuhulgas kahe raamatuga, aga tundsin, et ei, praegu ei ole nende aeg, praegu ma ei suuda lugeda. Üks oli paljukiidetud Nina Kankimäki "Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma". Ma tean, et ta on hea ja mulle meeldis ka tema "Naised, kellest ma öösiti mõtlen, aga mu meeleseisund pole praegu selles kohas, kus ma tahaks ühe keskealise naise enesehaletsus/leidmise/kaotamise või mille iganes asjaga ta seal tegeleb, teekonnale kaasa elada. See esimesed kolmkümmend lehte mõjus juba piisavalt depressiivselt. Ma tahan midagi muud praegu, midagi kerget, midagi pinnapealset, midagi siivutut, midagi pahelist, midagi erootilist, midagi... hmmm.


Sõnaga, ma läksin raamatukokku. Tegin oma tavapärase tuuri - tagastatud, uued, Goodreadsi "tahan lugeda" nimekiri ja asusin laenutuslaua juurde. Laua taga istus kaks inimest - poiss ja tüdruk. Mõtlesin, et mul endal ehk julgem tüdrukult küsida. Aga paraku oli tüdruk õpilane. Ometi, küsisin oma küsimuse, et ma tahaks mõnd erootilist romaani lugeda, kas ta ei oska mulle soovitada. Mille peale poiss kohe end oma ratastega toolil meie juurde veeretas ja ütles, et tema küll teab midagi soovitada. Ja rõhutas siis, et tema ILMSELGELT ei ole neid lugenud, aga ta võib mulle näidata. Poisile ütlesin, et äkki ta peaks mõne neist erootilistest raamatutest läbi lugema, õpiks ka uusi oskuseid. Kui pilgud tapaksid.

Riiulite vahel seletas ta mulle, et on selline sari nagu Harlequin ja nemad on tuntud selle poolest, et väljastavad sellise kallakuga raamatuid. Seda nime olen ma kuulnud, ma arvan, et kunagi isegi lugenud midagi sellest sarjast, aga kui ma õigesti mäletan, siis on nende lood stiilis "ja siis nägi vaene tallipoiss imeilusat mõisapreilit ja võlus teda oma Tori hobuse suuruse riistaga ning jäikade kõhulihastega, surudes ta värskelt niidetud heinamaa ristikheinale, libistades oma kareda ja sooja kämbla üle neiu pehme valge reie tema õiekeseni, mis õhkas niiskelt ja kutsuvalt", ja see pole päris see, mida ma soovin. Ütlesingi talle pettunult, et samahästi oleks mulle võinud "5o halli varjundit" soovitada. Mille peale ta silmi pööritas. 

Saan aru, et kui sa tuled sellise küsimusega, siis sulle soovitataksegi 40aastastele igavesti vallalistele kassimammidele mõeldud fantaasiavaest õhkamist. Ma tahaks midagi muud, midagi teravat, intelligentset, midagi karmi, midagi pahelist ja sellist, et sa pärast lugemist ei julge inimestele tänaval paar nädalat silma vaadata. Kui te midagi sellist mulle soovitada oskate (loe: julgete), siis teate küll kuidas minuga ühendust võtta. 

Kommentaarid