Silmarõõm käib mulle peale, et ma peaks endale uuesti Tinderi tegema, ta tahaks mu profiili näha ja ennustada, et kas sellega näkkab, ja kui, siis milliseid mehi ma leiaks. Ma olen sellele kategooriliselt vastu, sest ma olen veendunud, et mees, keda ma tahan ei ole Tinderis, tal pole selleks aega. Mees, keda ma tahan teeb tööd, teeb trenni, loeb raamatuid ja tal on ausalt öeldes kõikidest nendest suhtemängudest kopp ees ja meeleheitlikult kaaslast ta ei otsi. Lisaks olen ma absoluutselt kindel selles, et see, mis minu jaoks on mõeldud leiab tee minuni ka siis, kui ma ise kodust väljagi ei astu. Ükskord näiteks oli mul koroona ajal kodus remont ja ma ei käinud kusagil ning remondimees kutsus mu välja. Nii et, mul on suur usk sellesse, et kõik laabub.
Aga sõbranna kutsus mu viktoriinile. Ütles, et sealt ma võin endale eluarmastuse leida. Silmarõõm noogutas rõõmsalt kaasa, et jaa, viktoriinidel on mehi küll.
Jaa-jah, ma tean küll neid mehi, kes viktoriinidel käivad. Need on need kohevad vahukommi kehakujuga väljaveninud topilises kampsunis, juuksed sorakil, habe pulstunud ja prilliklaasid nagu pudelipõhjad, ütlesin silmarõõmule.
Ta naeris.
Samas, jätkasin ma, võibolla külmaks ajaks ongi mõnus endale mõni selline pehme mõmmi sebida, kelle kaisus Netflixida ja piparkooke krõbistada? Ja äkki meelitan ta endaga trenni kaasa ja siis on seal suve alguses kampsuni alt six-pack ka välja sulanud?
Noogutasime mõlemad rahulolevalt, et jaa, nii võib minna tõesti.
Ainult et, ei saanud ma märkimata jätta, siis ta saab aru, et on liiga ilus ja saaks endale jõusaalist hoopis parema mimmu sebida kui mina ja jätab mu ikka maha.
Tõenäoliselt, nõustus ka silmarõõm.
Naersime koos, kuidas me minutiga kaardistasime ühe potentsiaalse suhte alguse, kulgemise ja paratamatu lõpuakordi. Ikkagi nii äge, et sul on trennis keegi selline, kellega mõnus neil teemadel ilkuda.
Kommentaarid
Postita kommentaar