Kui ma peaks, saaks, võiks, tahaks valida selle aasta iseloomustamiseks ühe sõna, siis see ilmselt oleks "väärtus". Käeoleval aastal on see olnud mulle mitmes valdkonnas märksõnaks, ilmselt see on teile ka silma jäänud. Eelkõige olen muidugi möllanud sellega, et ma ise ennast õigesti väärtustaks ja leiaks millegi, mis mu elu väärtuslikuks muudab. Jah, ma tean, elu ise ongi juba väärtuslik bla-bla. Ma tahan rohkem.
Kui ma hiljuti kirjutasin sellest, et ma pean ennast loominguliseks inimeseks ja meelelahutajaks, siis minu jaoks ei tähenda see ainult seda, et ma korra kellegi naerma ajan. Mis on muidugi tore, aga mulle isiklikult ei paku see pikemaajalist rahuldust. Ma tahan, et inimesed, kes mu loomingut tarbivad, saaksid sellest mingi tunde. Kui ma juba siin fantaseerin, siis ma soovin, et see tunne oleks rikastav.
Sest meelelahutajaid on igasuguseid. Hiljuti näiteks räägiti mulle lugu, kuidas ühes seltskonnas arvas keegi, et jube naljakas oleks kõva pauk puuksu lasta. See asi aga lõppes sellega, et naljamees lasi ennast täis ja terve ruum oli haisenud koledal kombel. Kuigi see on ekstreemne näide, siis sellist reputatsiooni ma püüan vältida. Ma ei taha olla labane ja vulgaarne artist. Ma soovin, et mu lugejad ja vaatajad tunneks, et nad said natuke haldjatolmu ja kullasära oma ellu.
Aga kuidas seda teha, see on mu jaoks alles avastamisrõõm.
Ma julgen ise arvata, et lugejad, kes on mind pikemalt jälginud umbes juba teavad, mida ja kuidas ma kirjutan ning mis emotsiooniga nad siit lähevad. Keerulisem on mul olnud oma teed leida visuaalse loomingu juures. Ma tegin sellest isegi postituse, et kuidas ma otsin oma nišši ja seda ühte rosinat, mida ma tahan edasi anda. Sest ma ise olen nii... laiali (et mitte öelda mitmetahuline, mis võib kogemata uhkeldamisena kõlada). Mul on raske valida vaid üht suunda ja seda hoida, sest ma tunnen, et see jääb kuidagi poolikuks ja kuivaks, sellest ühest tahust ei piisa, et tuua kullasära ja haldjatolmu.
Aga siis ma nägin üht mõtet. Mis minu meelest on sada protsenti tõde. Nimelt, et inimesed ei mäleta, mida sa ütlesid või mida sa tegid. Nad mäletavad, kuidas sa nad tundma panid. Ehk et see tunne, mille sa endast maha jätad. Sest üht ja sama asja saab esitleda erineval moel. Saab edasi anda ilusti, aga saab edasi anda ebameeldivalt. Ilmselt meil kõigil on kogemusi õpetajatega või sõpradega, kes sama infot erineval viisil edastasid, üht neist meenutame nina kirtsutades ja teist suure heldimusega. Tunne loeb.
Veel teist mõtet nägin, mis mind kõnetas ja aitas kuidagi oma mõtteid ning tegevust koondada. Just väärtuse loomise kohta oli see. Sest väärtust on ka erinevat. On hariduslikku väärtust, on meelelahutuslikku väärtust, aga ka inspiratsioon on väärtus. Ja kuigi ma siin ilmselt natuke uhkustama ikkagi kaldun, siis mulle tundub, et minu väärtus blogimaastikul on vist eelkõige ikkagi inspiratsioon. Sest kui tihti olen ma juhtunud lugema enda blogist alguse saanud mõttest teiste kirjutisi ja südamest, see on kauneim kompliment, mida mulle öelda saab.
Nagu ma Pillekese blogisse kommentaari ka jätsin, siis inspiratsioon on inspiratsioon. See ei tähenda alati, et inimesed mind matkima peaks või minuga nõustuma. Aga kui see, mida ma ütlen või teen, inspireerib kedagi ennast liigutama, oma mõtteid väljendama, vastu vaidlema või vihastab surmani, siis see on juba pluss. Sest minu meelest, loojana, pole hullemat asja kui see, et su looming inimesed tundetuks jättis. Vihka mind, vihka kirglikult. Vihkamine on ka tunne ja see on parem kui põlgus või haletsus ja kohe päris kindlasti parem, kui ükskõiksus.
Loomulikult annan ma endale aru, et lugejaid on siin erinevaid. On ka neid, kes siit mingit inspiratsiooni ei saa. On neid, kelle jaoks see ongi puhas meelelahutus, mille valdava osa moodustab "jumal tänatud, et mu elu selline pole, on alles hale tüüp". Võimalik, et ma korra aastas kirjutan isegi midagi sellist, mille kohta keegi tunneb, et vau, saingi targemaks, seda ma ei teadnud. Aga eelkõige loodan ma siiski, et lugeja läheb siit hea tundega ära. Tõstetud meeleoluga ja lootusrikkana. Sädemega hinges.
Sellised tagasihoidlikud unistused mul.
Kommentaarid
Postita kommentaar