Kui ma haige olin, siis tekkis mul taas vajadus poest koju kaupa tellida. Või kas just vajadus, sest lapsed olid ju ikka käepärast, aga tegin meie kõigi elu lihtsamaks. Esimese tellimuse tegin Maximast, tähendab Barborast. Mul oli nimelt vaja teha gripi kiirtest ja neil oli see parasjagu soodushinnaga müügil (palju palju odavam kui apteegist ostes) ja nii tulid ka muud kaubad sealt. Ei, muidu jäin täitsa rahule. Ei saanud ühtegi pehkinud puuvilja. Ainult tomatid olid kahtlaselt kahvatud, aga praegu on nad igal pool kas kivikõvad või siis maksavad miljoni. Üks toode jäi saatmata, mis seal ikka, eks kaubad saavad vahel otsa, kui hea hinnaga on. Poiss tõi kauba tuppa, kõik ilus ja kena. Minu meelest oli ka ostukeskkond võrreldes viimase korraga mugavam. Lisaks mulle meeldib see, et neil jääb meelde, kui ma soovin tooted kindla filtriga üle vaadata. Selveris pidin iga kaubakategooria juures seda nuppu uuesti vajutama.
Köharohi |
Mulle hakkas jubedalt meeldima.
Järgmine päev hakkasin Selverist kaupa tellima. Sealt ma ostsin tunduvalt vähem, aga maksin rohkem. Samas, ma tellisin sealt alkoholi, mis juba ise lööb hinna lakke. Pole vaja lakkuda nii palju! - mental note to self. Iseenesest mulle meeldis see, et seal saab paluda asjad karpi pakkida, mitte kilekottidesse. Mida ma teen nende kottidega pärast? Aga see, et olenemata ostusummast pidin ma kohaletoomise tasu maksma, see mulle nii väga ei meeldinud. Ma viimasel ajal üldse ei taha enam millegi eest maksta. Nagu, kas te ei saa aru kui tore ma olen, miks te mulle asju tasuta ei anna?
Sel hetkel otsustasin, et kui ma terveks saan, siis jätkan poest asjade koju tellimisega, isegi, kui ma pean selle eest teenustasu maksma. Ma arvan, et pikapeale tuleb see ikkagi soodsam. Kunagi ma tellisin kogu aeg ja mul on ainult head mälestused sellest. Alguses on jah pisut konarlik ja nõuab harjumist, sest keeruline on ette planeerida, mida kui palju kulub ja mille järele isu on, aga üsna kiiresti kujuneb rutiin ja mõnes mõttes on see isegi tore, kui sul on kodus x tooted ning siis leiutad, et mida neist saaks kokku keevitada, selle asemel, et iga kord nullist jalgratast leiutada või minna tühja pea ja kõhuga poodi, et "inspireeruda" ning tagasi tulla kolme suure kotiga, mis sisaldavad emotsioonioste ning mis lõpuks ei rõõmusta ei rahakotti ega lõualotti. Rääkimata aja ja kütuse säästmisest, mis lõppkokkuvõtteks hoiab ehk rohkem kokku, kui see väike teenustasu, mis kojutoimetamise eest küsitakse.
Kolmandal korral tellisin ma Rimist. See oli mul Rimist esimest korda tellida. Nende ostukeskkond oli võõram, aga küllap see on harjutamise küsimus. Tellisin kaubad ja lubasin ise järele minna. Jube mugav, tead. Tellid asjad päeval ära ja planeerid neile järele minemise pärast trenni. Tundsin, kui efektiivne ja organiseeritud ma olen. Kui kaup koos oli, siis tuli sõnum, et tulgu ma järgi. Tegin oma trenni lõpuni ja sõitsin kauba väljastuspunkti, kus nad tuvastasid sõiduki numbrimärgi järgi. Ma ei pidanud midagi tegema. Istusin soojas autos nagu printsess ja kotid tõsteti autosse. Millegipärast koju jõudes ei kohelnud mind keegi nagu printsessi ja kaubad pidin autost ise nagu mingi põllutööline tuppa vedama. Selle kohta ma kirjutan neile küll märkuse! Rimi kaupade puhul oli kena ka see, et asjad olid kõik paberkottidesse pakitud. Ei mingit kile ega plastikut. Ma ei tea, kuidagi jube armas oli see. Noh, et see jutt, et vähendame plastikut, ei ole ainult jutt vaid päriselt ka olid kõik porgandid ja kaalikad paberkottidesse pandud. Ja nii põnev oli avastada, et mis neis kottides siis on. Nagu jõulud vol2. Ainult sibulatega oli see nali, et nad leidsid kõige suuremad mugulad üles. Tellisin kilo sibulaid ja sain kolm tükki. Ise ma valin reeglina pigem väikseid, aga ilmselt siis saab selle kohta järgmine kord tellides märkuse lisada, et paluks väiksemaid sibulaid, mitte poolekiloseid. Naerma ajas jubedalt.
Hetkel olen ma selle taasavastuse üle igatahes rõõmus. Püüan seda joont hoida ja vaadata, kas ma siis lõppeks midagi kokku ka hoian või on mul paari nädala pärast närvid läbi ja tiksun jälle koos ülejäänud pensionieelikutega Lidli kassasabas.
Kommentaarid
Postita kommentaar