Loll, kes vabandust ei leia ehk lühilugu sellest, miks mul iga kuu on vaja uut parfüümi

Mitte, et ma üldse vajaks mingit ettekäänet, sest täiskasvanud inimene ja ise tean, mida oma rahaga teen, eks. 


Aga.

Mu kass armastab neid karpe, milles kosmeetikat saadetakse. Meil on tekkinud traditsioon, et ma hoian need alles ja tema saab siis selles magada. Mis siis, et ta vaevalt sinna mahub. Ja seda retsib. Inimene on õnnelik, noh. 


Ainult, et ma pidin ühe karbi ära viskama enne, kui uus saabus, sest see oli täiesti lagunenud ja pudises kohutaval kombel. Võtsin selle siis kätte ja kass jälgis, kuidas ma karbi laiali lammutasin, et see paremini konteinerisse mahuks. Vaatas mind pilguga, nagu ma oleks just ta lemmikmänguasja ära lõhkunud ja sellele tule otsa pannud ning tegi "niuts". Ei ma ei tee nalja ega liialda, ta reaalselt nuuksus suurest kurbusest. Andsin talle siis ühe oma kingakarbi. Proovis kohe järgi ja tundub, et käib kah, kui paremat pole.



No vot, see siis ongi aus ülestunnistus, miks on vaja iga kuu, veel parem kui kaks korda kuus koju karpe tellida. Kõik ainult kassi rõõmuks. Ega ma siis tegelikult nii palju kosmeetikat ega muud träni vaja. 

Kommentaarid