Detsember sai otsa ja kuusk pudenes juba hirmsal kombel. Internetist vaatasin, et kus meil see kõikse lähem kuusekogumisepunkt on, ootasin, et suur öö saabuks, sest pimedas on natuke vähem mark kuusega kolistada. Kuni ma suurt ööd ootasin, võtsin julgestuseks veel paar pokaali veini ka. Lõpuks olin ennast juba üsna julgeks joonud ja kell näitas poolt kümmet. Panin ennast soojalt riidesse, tõmbasin mütsi üle kulmude, suusapüksid jalga, saapad nööridega kõvasti kinni, haarasin kuuse sülle ja asusin teele.
Läksin üle tee, üle ostukeskuse parkla ja otsisin silmadega mõnd viidet ja kuuski. Vastu tuli üks pikk meesterahvas ja küsib juba eemalt, et kas ma vene keelt räägin. Milles probleem, küsin vastu. Tema tahab mind teed jooma kutsuda. Jeesus, kuidas ma naerma hakkasin. Miks, küsisin. Noh, ilus olete, vastab. Tõesti, sa näed läbi kogu selle riidekuhja, kui ilus ma olen nii et lausa eemalt on selge, et sa tahad mind lähemalt tundma õppida? Olete siis nõus minuga teed jooma, uurib. Esiteks, vastasin mina, sest ma olen oportunist ja kui võimalus avaneb, siis ma kasutan kohe selle ära, aidake mul kuusest lahti saada. Mees oli kohe lahkelt nõus ka, haaras mult selle rootsu ja hakkasime kahekesti keset ööd kuuseplatsi otsima.
Kuni me otsisime, uuris mees, et palju kuusk maksis ja seletas, et tal endal kuuske ei olnud. Ma siis ausalt rääkisin kõik ära. Paarilt inimeselt küsisime ka, et kus see kuuseloovutus paik olla võiks ja viimane siis näitas meile. Mees pani kuuse ära ja palus mu telefoninumbrit. Ja kuna ma olin ennast ennist liiga julgeks joonud, siis ma muidugi andsin ka.
Tagasi jalutasime juba koos, tema ju pidi poodi minema, kuni ta ilmutust nägi ning otsa ringi keeras ja nii juhtuski, et tee oli meil ühine. Hakkas mulle oma teejoomisplaanidest rääkima, et ta on esmaspäevast reedeni tööl, aga õhtul saaks teed juua. Mina jälle, et ma õhtul trennis, aga nädalavahetusel saaks teed juua. No olgu, ütleb, ta annab teada, sest tal on järgmine nädalavahetus juba plaanid olemas, aga millalgi siis edaspidi. Mhmh. Veel rääkis mees, et ta ei suitseta ega joo ning sporti ei tee. Mina vastu, et ma ei suitseta, aga joon ja teen sporti. Olgu, sõnab mees, no joomine on parem kui suitsetamine, millega ma täiesti nõustun. Veel küsisin, et kui vana see lapsuke on. 37. Ma olen 42. Aa, siis nagu 5 aastat vanem. Tuleb nii välja. Ei, näete noorem välja ja 5 aastat ei ole palju. Aga ma saan kohe 43. Selle peale ehmatas ära. Millal te saate, uurib. Valentinipäeval. Et siis nagu 14. veebruar? Tuleb nii välja. Kuus aastat on ikkagi liiga suur vanusevahe. On tõesti, ei vaidle vastu.
Nii me kaupluseni jõudsimegi ja ta luges mulle veel sõnad peale, et ma ettevaatlik oleks ega libiseks. Tänasin muret tundmast ja läksin enda ette itsitades kodu poole edasi.
Pildil on jalustrabav kaunitar. Igaks juhuks tundsin vajadust täpsustada.
Kommentaarid
Postita kommentaar