Auto pesin ära.
Õieti pesulakutt pesi. 25 eurot.
Muid uudiseid ei ole.
😁
Okei, ma ise ka ei saali selliseid postitusi. Nagu, mõnitad või?
Poeg käis eile kontoris külas. Kurtsin, et mul nii kiire päev, täitsa hull, üheksatuhat sammu oli juba koos. Poeg siis korra heidab pilgu arvutisse ja ahhetab sa kirjutad blogi ju! No jah, natuke kirjutasin. Ja sa loed teiste blogisid! Ei loe, need vahelehed on mul just sellepärast seal avatud, et ma pole neid veel lugenud. Naerab. Minu kiire ja tema kiire on ilmselgelt sõnaraamatus erinevatesse kategooriatesse asetatud.
Kuigi kedagi tegelikult ei huvita see, mida ma ostnud olen, siis ma ikkagi tahan kirjutada. Nimelt tellisin endale lõpuks selle telefoniümbrise, mida ma poistelt juba jõuluks nurusin. Neil oli seal mega allahindlus ja ma maksin selle eest 2,49€. Postikulu eest maksin rohkem... (2,89€) Aga siis kui ma jõulude ajal seda nillisin, siis ta maksis minu meelest mingi 12,99€. Nii et täiega rahul. Minu meelest on megailus ja selline tunne nagu oleks uue telefoni saanud.
Ma jagan linki ka, sest ma pole kade. Postitus ei ole kuidagi sponsitud, lihtsalt heast südamest jagan inffi. https://allo.ee/kategooria/iphone-kaaned-umbrised-ja-kaitseklaasid/iphone-13-pro-kaaned-umbrised-ja-kaitseklaasid/ Mu eelmised kaaned on ka sealt ostetud ja juba siis avaldas nende teeninduse kvaliteet mulle muljet. Ma nimelt tellisin esimese hooga valed kaaned. Selles mõttes, et valele telefonile. Mul on iPhone 13 Pro, aga tellisin iPhone 13 Pro Maxile. Loomulikult märkasin ma seda alles siis, kui ma olin pakendi juba katki teinud. Kirjutasin neile ja seletasin, uurisin, et kas on võimalik kuidagi ümber vahetada, sest mul pole nende kaantega midagi teha. Olin juba leppinud, et pean uue tellimuse esitama, sest pakend oli ju avatud. Aga nad ütlesid lihtsalt, et saada tagasi ja me saadame sulle õiged. Ei mingit lisatasu ega midagi. Hästi sageli on neil ka allahindluskampaaniad või lihtsalt pakkumine, et kõik saadetised ilma postikuluta. Ja kiiresti tulevad pakid kohale ka.
Muud nodi ostsin ka. Pildistamise jaoks. Ma arvan, et see muu mudru on kokku rohkem maksma läinud, kui pildistamine ise. Aga noh, see on minu kiiks, kui juba teha, siis korralikult. Selle mudru tellimisega oli mul veider kogemus. Mina hoolega sirvin erinevaid veebilehti, kust odavamat piitsa ja käeraudu leida, samal ajal mu ujula austaja saadab nunnusid loomavideoid. Nagu, kas me eksisteerime üldse samal planeedil. Ei, las ta pigem arvab, et ma olen väike ja armas, see femme fatale roll on omamoodi ränk koorem, mida kanda.
Poeg muidugi ohkas, et jälle on sul pildistamine. Nagu, ei ole ju jälle, kui viimati oli eelmise aasta mais. Ma olen täiesti teine inimene nüüd! Ma meeldin endale palju rohkem ja teistele palju vähem. Sellepärast peabki pildistama, sest aasta pärast meeldin ma veel vähematele inimestele kui täna.
Esmaspäeva õhtul sõitsin koju ja klient helistab 16.58. Oi, kas te olete juba läinud? Meil on tualetis ummistus. Okei, no saatke meil, siis mul on hommikul silma all ja saan sellega tegeleda. Hommikul mul meili silma all ei olnud, aga oli mälus. Läksime koos töömehega uurima. Oli jah ummistus. Vajutasime korra vett ja nurga tagant hüppab koristaja välja, kes teatab, et eile juba lõuna ajal oli umbes. No miks sa siis ootad viieni? Vaatasime, et ummistus on ainult ühes potis, muidu käib vesi ilusti alla. Töömees läks pumba järele, ma jäin ootama. Kuni ma ootasin, siis läks ummistus ise ära. Ju mu kuri pilk pani ta ümber hindama seda, mis elus oluline.
Vahepeal lugesin üht raamatut ka, millest pole veel kirjutanud. Ma kuidagi arvasin, et see on vürtsikam. Selline seksist nõretav ja šokeeriv, aga meh oli. Sisu see, et psühholoogi juurde tuleb naine, kes kurdab, et ta ei suuda elus millelegi keskenduda, sest ta fantaseerib pidevalt seksist. Ja kui päriselt seks on, siis see jätab ta seest õõnsaks ja tühjaks. Psühholoog võtab naise oma patsiendiks ja hakkab teda terveks ravima. Patsient kirjeldab oma elu ja juhtumisi ning mina oma talupoja mõistusega ütleks pigem, et patsiendil on tähelepanu ja keskendumishäire, mitte tingimata nümfomaania. Mida rohkem patsient räägib, seda rohkem ma seda tema sõnadest välja loen. Aga millegipärast psühholoog ei näe seda. Psühholoog näeb hoopis inimest, kes talle väljakutseid esitab ja ta hakkab kahtlustama, et naine ei tulnud tema juurde juhuslikult vaid tal on mingid muud tagamõtted. No ja siis nad jauravad seal kahekesti 205 lehekülge.
Mina ei tea, milleks seda raamatut vaja oli. Kui sõnum oli see, et hüperseksuaalsed naised on kuidagi vastikud ja rõvedad, kes ei suuda ennast kontrollida ja hakkavad pikema sissejuhatuseta psühholoogi vastuvõtudiivanil ennast rahuldama, siis minust läks see mööda. Mina sain sellest raamatust hoopis selle teadmise, et psühholoogid ise on peast soojad ja nad on pigem huvitatud enda ego tõstmisest, kui patsiendi aitamisest. Ning hoidku jumal meid kõiki selliste eest.
Pean tunnistama, et märts oli minu jaoks emotsionaalselt väga kurnav kuu. Mulle tundus see kuu kestis kolm aastat ja ma ei saa hästi aru, kuidas mul kõigest 31 päeva sisse nii palju mõtteid, juhtumisi ja tundeid mahtus. Paraku ei ole ma veel valmis kõike seda ka jagama. Liiga toores on kõik see alles. Juhtus asju, milleks ma valmis polnud. Polnud valmis, sest ma ei kujutanud ette, et need võiks iial juhtuda. Aga ma olin enda üle uhke, sest ma nägin, et ma suudan siiski ka ootamatusi kontrollida ja jääda endale kindlaks, kui vaja. Just sellepärast ma ütlengi, et ma täna ei ole see, kes ma olin mineva mais. Mingid küsimused said vastused ja mingid teemad leidsid punkti. Kuigi võibolla alles koma. Veel on vara öelda.
Ma saan aru, et see on minust ilgelt nõme siin niimoodi cliffhangereid visata ja segadust külvata. Ehk oleks parem olnud, kui ma poleks seda üleüldse maininud. Aga minu blogi, minu voli, onju. Ja kui ma kunagi olen valmis detaile jagama, siis ehk kõik see kokku tundub lõpuks ka loogiline.
Kommentaarid
Postita kommentaar