Töölainel

Ma valetasin. Siis, kui ma kirjutasin, et töö mind vagusi ootas. 

Üks õhtu, kell oli juba kaheksa läbi, kui mulle helistati ja uuriti, et mida ma meie vabade üüripindade kohta rääkida tahan. Ütlesin, et ma ei taha midagi töövälisel ajal rääkida, helistagu mulle esmaspäevast reedeni kaheksast poole viieni. 

Helistas tagasi järgmisel päeval pool kaksteist päeval ja üleolevalt küsib, et kas nüüd on sobivam hetk rääkida. 

Ma olen sellel teemal mitu postitust kirjutanud, aga kuidagi ei jõua kunagi avaldamiseni. Sellest nimelt, et kas inimesed ei saa aru tööajast ja sellest, et tööajaväliselt ei tehta tööd? Jah, ma saan aru, et on ameteid ja on ambitsioone, kus tegevusi ei reguleerita kella ja nädalapäeva järgi. No ütleme, et ma olen parameedik, siis ma ei jäta ju abivajajat tee äärde verest tühjaks jooksma, sest parasjagu pole minu vahetus. Aga kas inimesed näiteks eeldavad, et kui nad näevad lasteaia õpetajat laupäeva pärastlõunal Stroomi rannas päevitamas, siis astuvad ligi ja ütlevad, et: "Kle, sa hoia meie Peetrikesel silma peal, kuni me korra kioskist paar siidrit võtame!" ja kasvataja kohe rõkkab rõõmust, et saab inimestele head meelt rõõmustada? 

Noh, minu töö on pigem lasteaia kasvataja, kui parameediku oma. Kellelgi ei ole elutähtis kolmapäeva õhtul pool üheksa kontorit üürida. Kuigi mõnel nagu on. Eks aastate jooksul on selliseid üürnike nähtud ka, kellel jube kiire ja kohe-kohe vaja ja maksavad sularahas ja sada muud katteta lubadust. Ma ütlen selle kohta kinnisvara love-bombing. 99nel juhul sajast need kiirustajad kaovad sama kiirelt, kui tekkisid. 

Samas. Pigem tüüpiline on see, et kui ma tulen tööle, pärast puhkust või nädalavahetust või kolmapäeva hommikul, siis minu meilikast on täis Lõunamaa Pealiku ja Pinginaabri kirglikke kinnisvarateemalisi mõttevahetusi. Vahel kell üksteist õhtul, vahel kell kolm hommikul. Ja usute või mitte, 99nel juhul sajast ei ole need pakilised teemad ja nendega saab rahus tegeleda ajavahemikus esmaspäevast reedeni kellaaegadel 8.00 - 16.30ni. Mis eriti vahva, siis umbes 50% juhtudel ei ole nende teemadega üldse tegeleda vaja, vaid nendega on kas tegeletud või need asjad leiavad ise lahenduse. Probleem on selles, et kuna seda müra on mu meilikastis nii palju ja ma olen harjunud neid tekste diagonaalis lugema, siis vahel jääb mul seetõttu ka oluline info kahe silma vahele. See on umbes nagu selles valmis, kus poiss muudkui "hunt" hõikas ja kui lõpuks päriselt hunt karja kallale tuli, siis keegi ei reageerinud. 

Mehega, kes mulle kolmapäeval pool üheksa õhtul helistas ja kelle meelest ma olin häbematult vulgaarne, kui ei soovinud talle ruumi üürida temale sobival kellaajal läks nii, et ta oli kaks kuulutust segi ajanud ja soovis helistada hoopis teisele kontaktile, mitte mulle. Nii läheb nende kiirustajatega, ma räägin ju.