Ma saan aru, et suht inetu on nii teha, et kirjutad, et sa ei saa eluga enam hakkama ja siis kaod. Seda, kui halb mul on, saate järeldada sellest, kui ma oma postitusi kustutan. Puusalt tulistan, et see pole ainult minu puhul nii. Kui sisulooja hakkab oma postitusi kustutama, siis on ikka juba väga halb.
Kindlasti on kehakeemia paigast ära. See on tuntav. Kohe, kui tsükkel algab, tunnen ma tohutut muutust oma meeleseisundis. Super cool oleks, kui keha ka seda tunneks, aga kui ta pikalt on stressis olnud, siis vist peab talle taastumiseks andma aega.
Ja vaadake kui kiiresti asjad muutuvad. Sest alles juunis kirjutasin ma iga päev, kui hea mul on, kui õnnelik, rahul ja tasakaalus. Ja nüüd...
Eile ma mõtlesin sellele, et ma kardan ühel väga spetsiifilisel põhjusel vanaks jäämist. Või noh, eile ma mõtlesin ühele spetsiifilisele põhjusele. Tegelikult see, et ma ei näe hästi ja kodu muutub räpaseks või ma ei tunne enam lõhnu ja teistel on minu juures ebameeldiv tundub ka hirmus, aga see ei pruugi kõigil vanainimestel juhtuda. Lisaks, kui sa oled sellest teadlik, siis on vist võimalik päris palju ette võtta, et seda ei juhtuks. Aga vot eile ma mõtlesin sellele, et ühel päeval olen ma nii vana, et ma ei saa enam autot juhtida. Muidugi ma näen liikluses kogu aeg Metuusalaid, kes oma 60 aastat vana uunikumiga tiksuvad, aga ma ei taha muutuda teistele liiklejatele koormaks sellega, et mu reaktsioonid on aeglased, ma ei näe hästi, ma ei kuule ja ma kardan sõita. Ma loodan, et mul on sellevõrra palju enesekriitikat, et õigel ajal juhiluba pikendamata jätta ja võtmed konksu otsa riputada. Teisest küljest on mul jube kahju, sest ma reaalselt armastan autot juhtida. Võibolla siis ostan endale koju Playstationi ja konsooli ning hakkan GTA-d mängima. Alati on lootus, et ma enne seda, ketsid nurka viskan. Noh, mina oma kõrge kolesterooli ja geneetilise südamerikkega, eks.
Pärast trenni mõtlesin, et ma olen peast vist ikkagi sooda, sest ma saan tohutu kaifi lihasvalust. Kuigi, ma pean tunnistama, et kere valutab viimasel ajal kogu aeg ja ma enam ei saa täpselt aru, kas see on ikka lihasvalu või on see valu vanusest tingitud. Igaks juhuks teen muudkui trenni peale ja siis saan endale vähemalt luuletada, et see on ikka lihas, mis kasvab, mitte ma ise, mis ongi nüüd kogu aeg hell ja pinges.
Kuulge, selline küsimus tekkis mul ka vahepeal. Kuna mul on tutvusringkonnas mitu tuttavat, kes perimenopausi ajal võtsid tohutult kaalus juurde ja siis, kui menopaus tuli, said oma keha elu parimasse vormi, siis ma uurin lugejatelt, kes on minust nii umbes 10 aastat vanemad, et kuidas teil. Kas on lootust, et kui mu keha praegu lolliks on läinud ja teeb mingit oma asja, siis kümne aasta pärast saan ma ta jälle tagasi, või läheb siit asi ainult hullemaks? Loomulikult ma saan aru, et see on nii ehk naa individuaalne, aga tore oleks kogemusi kuulda. Põhiliselt vist ikkagi räägitakse sellest, et pärast menopausi on kõik palju hullem ja keerulisem, aga ma olen siin viimasel ajal aru saanud, et väga palju levib igasugust valeinfot ja neid luulusid muudkui jagatakse ja levitatakse ning hirmutatakse inimesi asja eest teist taga.
Mu enda ema näiteks võttis hästi palju kaalust alla just vahetult enne 50ndat sünnipäeva. Tal on terve elu olnud keeruline kaalu alandada ja ta on oma kehakujult ka pigem selline ümaram. Aga siis 48selt võttis ta kätte, läks toitumisnõustaja juurde, kes tegi korraliku eeltöö, vereproovid ja jutud ning pani talle alguses väga range toitumiskava paika ning nad vaatasid seda iga kolme nädala tagant üle ja tegid siis mugandusi ja muutus oli silmaga nähtav. Juuksur rääkis sama asja. Ta on muidugi terve elu pigem saledapoolne olnud, aga mainis ka, et menopausi ajal ja enne seda hakkas kaal kogunema ja oli ka suures stressis sellest, aga nüüd paari viimase aasta jooksul on ta ka kõik üleliigse kenasti alla saanud ja näeb vapustav välja. Ma iga kord tema juures vaatan kadestades ta ilusaid õlgu ja käelihaseid. Ehk mulle kõrvalt vaadates tundub, et kui hormoonid on maha rahunenud, siis on lihtsam oma keha üle jälle kontroll saavutada. Palun jagage lugusid!
Lugenud olen siin ka natuke. Petrone Print saatis raamatuid ja raamatukogust olen ka üht ja teist saanud. Aga äkki ma teen sellest eraldi postituse. Siis on teil homme ka midagi lugeda. 😉
Kommentaarid
Postita kommentaar