Komplimendid

Kliendil läks konditsioneer rikki. Kutsusin töömehe. Tuli töömees ja ma seletan, et vaatasin netist veakoodi ja selle järgi ei saa agregaadi sisemine ja välimine osa omavahel ühendust. Selge, teatab mees, ilmselt on siis emaplaat katki ja tuleb vahetada. Aga teeme enne seadmele restardi ja siis vaatame edasi. Näitan siis mehele kus asub seadme kaitse, ta lükkab selle välja ja läheme tagasi konditsioneeri kõrvale ootama, kuni see elule hakkab. Kuni ootame küsib mees minult, et kas ma käin ammu juba jõusaalis, et mul on jalgadest näha, et teen trenni. Ma olin nagu, OMG, Aleksei, sina või? Sest ise vaatan kogu aeg, et sada aastat ja miljon treeningut, aga midagi ikka näha pole. Ja kui siis keegi võõras märkab ja kommenteerib, siis ma sulan sajaga. Alles eelmisel nädalal lobisesime jõusaalis koristajaga ja ta ka alati kiidab mind. Viimane kord ütles, et talle meeldib eriti mu tuharalihas. Ma naeratasin ja tunnistasin, et mulle ka. Aga see on ilmselt geneetika, arvas koristaja. Ma nõustusin, ilmselt on geneetika. 


Sama asja ütlesin ma konditsioneerimehele ka, et käin küll trennis, aga ma arvan, et see on pigem siiski geneetika. Mees pööritas selle peale silmi. No ei oska ma neid komplimente ka alati õigesti vastu võtta. Nagunii olen juba harjunud, et kui elus miski hästi läheb, siis öeldakse mulle, et õnn ja vedamine ja kui ei lähe nii hästi siis kinnitatakse, et olidki väheharitud ja hooletu. 

Kommentaarid

  1. Kule, ma saan blogist aru, et sa käid peaaegu iga päev trennis, mismõttes ei ole näha - kindlasti on. Kuigi samas ma ei kujuta ette, et keegi tuleb mu tuharalihast kiitma (mul muidugi pole ka seda, olen lameda tagumikuga), aga ilmselt ma lihtsalt ei liigu sellistes ringkondades. Ja tänapäeval paistab, et väljanägemise komplimenteerimine muutub üha harvemaks. Tõmbasin juuksed vasekarva tooneriga üle, varasemad heledapoolsed highlightid kumavad nüüd punakalt. Ise olen hirmus rahul, aga siiamaani on ainult ÜKS kolleeg, kes on üksiti enam-vähem sõbranna, ilusat uut värvi nimetanud, ükski teine ei tee märkamagi, no püha issand, enamik naisterahvad, võiks ju ometi, mina ausõna ei solvuks ;-).

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tead, see on üsna tavaline "probleem" inimeste hulgas, kes regulaarselt trennis käivad. Tiktokis viskab pidevalt ette klippe, kus pikalt trenniskäijad teevad nalja, et mida kauem käid, seda raskemalt kehadüsmorfiat põed, ikka ei ole piisavalt palju lihast või piisavalt sale keskosa. Nii et kui keegi märkab, siis see mõjub alati tujutõstvalt.
      Aga see on probleem, see et ei tehta komplimente, olen nõus. Eile käisin just juuksuris ja juuksur küsis, et kas saad nüüd palju komplimente pärast seda, kui juuksed ära värvisid ja ma pidin tunnistama, et ei, keegi pole ühtegi head sõna öelnud. Või on öeldud, kui ma olen selle neilt välja pressinud. Samas, äkki lihtsalt polegi ilus ja keegi ei taha solvata. 😀

      Kustuta
  2. Kui ma neid rehve käisin võtmas, siis ma pean tõdema, et sa näed päris elus väiksem ja hapram välja, kui piltidel. Aga, tõsi, ega sa ei võtnud selliseid bodybuilding asendeid ka.
    Tervitustega, kellaksgu

    VastaKustuta

Postita kommentaar