Hehe, ikka veel pole ostnud!
Aga, kes see nüüd oligi, kes mul soovitas fotojutud.ee lehele minna, siis sulle olen ma igavesti tänulik ja vähemalt mingi ilusa kommikarbi või konjakipudeli võlgu. Tänkju, tänkju, tänkju! Tänu sellele lehele sain igatahes paremini aru, mida erinevad numbrid ja tähekombinatsioonid kaamerate puhul tähendavad ja mida ma pean kindlasti vältima, kui ei taha kahe kuu pärast uut kaamerat osta.
Samas ma sain tänu sellele lehele teada, et ma võin kohe eos unustada selle fantaasia, et ma ühe kaameraga elu lõpuni õnnelik olen. Või noh, juhul kui ma järgmisel teisipäeval sureks, siis saaks. Pigem on see selline haigus, et kui sa nakatud, siis sellest terveks ei saa. Parim, mida saab enda heaks teha, on leida hea kaamera ja siis erinevate objektidega oma mänguasjakasti täiustada.
Sõbrad kellega oma uuest kinnisideest rääkisin ütlesid kõik ühest suust, et ära parem hakka. Umbes et ma oleks süüfilisehaigelt küsinud, et noh, kas seks on mõnus ja siis nad vaatavad sind õudust täis silmadega, et kui ma saaks valida, siis ma elaks terve elu tsölibaadis, seoks oma londile sõlme peale ja õmbleks oma muhvi kinni. Kas kõik fotograafid vihkavad oma tööd?
Põhimõtteliselt olen ma endale mänguasja välja valinud ja püüan nüüd kaks kuud hästi tubli tüdruk olla, et jõuluvana mind ikka mäletaks.
Millal sina viimati endale uue mänguasja ostsid ja kas oled ostuga rahul? Kas tegid enne ostu ka uurimustööd või oli see pigem emotsiooniost? Kas jõuluvanale on soovikiri juba valmis või olid sel aastal üleannetu ja ootad hoopis kurja sokku?
Mulle ka väga meeldib ilusaid pilte teha ja ostsin aastaid tagasi peegelkaamera. Ma olen vist jälle vastupidine näide, et mind ei tabanud mingi suuremaks ja kallimaks haigus ja kaamera tolmab peale paari aastat kasutust kapis. Nüüd upgradin muutkui iphone hoopis, sest nii mugav, kui kaamera on kogu aeg taskus olemas :) Aga mis ma tahtsin öelda, et kui meeldima hakkab, saab alati edasi liikuda uute kaamerate peale ja kui mitte, siis pole ka hullu. Ei pea alguses liiga palju üle muretsema, olin ise samasugune ja noh täiesti asjatult. Algaja kaamera on ka algajale väga okei, kuu pildistamiseks on üldse statiivi vaja hoopis :)
VastaKustutaMa mõistan täiesti seda hirmu, see on ka põhjus, miks ma kaamera ostmist ikka edasi olen lükanud ja ainult telefone vahetanud, kui olen tundnud, et kvaliteet pole see. Aga nüüd lõpuks jõudnud ikkagi selleni, et proovin kaamerat. Kui see haigus üle läheb, siis läheb, ega kõike ju elus ette ei oska näha. Statiivi on vaja, nõus. Ja ma tunnen, et ka lisavalgustust on paremat vaja.
KustutaHahaa, see fotojuttude soovitaja olin vist mina :). Sinuga rüüpaks konjakit iga kell :P. Aga seda ma täitsa usun, et kui on aega ja tahtmist fotomaailma sügavuti minna, siis üks/esimene kaamera ei jää ainukeseks. Mille sa valisid, kui küsida tohib?
VastaKustutaValisin Canon Eos R50, selle näitajad tunduvad algajale head ja hind ka ei võta eluisu ära. Eks ma sellega proovin ja õpin ning vaatame, mis edasi saab. Kui saab 😀
KustutaVanasti oli veel ka fotokala.ee, mille ma läbi lugesin. Siis tuli faceebok ja foorumid pandi kinni :(
VastaKustutaMa ei pildista enam ajapuudusest. Kuigi on päris palju asju, mida kuitahes hea moblaga pilti ei saa - kõik äärmuslikud loodusnähtused ja -objektid, väga pisikesed ja ylisuured asjad, ylikiire liikumine jne. Mobla teeb igapäevaelust kena pilti, aga kunsti jaoks on ikka täpsemaid kunstitarbeid vaja ;)
Fotokala on mulle isegi tuttav foorum. Poiste isa möllas sellel lehel kunagi aktiivselt. Tänu sellele lehele sain ma ka teada, et ma olen muidu ilus tüdruk, aga sünnimärgid rikuvad mu näo ära. Nii ma need eemaldada lasingi 😀
Kustutafotokala mingil viisil seltskonnana eksisteerib, sain just eile kutse ühele selle pundi sünnipäevale.
Kustuta