Klari kirjutas ühest tavalisest teisipäevast ja kuigi ma olen vist juba kirjutanud oma tavalistest nädalavahetustest, siis argipäevast väga ei kirjuta, sest igav. Aga võib ju vahel.
Möödunud teisipäev algas 6.35. Siis heliseb kell ja ma läksin kööki kohvi valmistama ja putru keetma. Kuni pudruvesi kees ja kohvimasin ennast ette valmistas, käisin hambaid ja nägu pesemas. Kui kohv valmis, liigun tassiga magamistuppa meiki tegema ja riietuma. Kaalusin ennast ka enne ja kuigi ma tundsin end saledana, siis kaal näitas 58,1 kilo. See on umbes kaks kilo rohkem, kui ma tahaks. Aga ma ei jaksa selle pärast muretseda. Panin riidesse, teksad ja pusa, ning tegin tavapärase jumestuse. Mul kuulub jumestusele umbes 15 minutit. See hõlmab seerumite peale kandmist, kreemitamist, meigialuskereemi, jumestuskreemi, concealerit, kulmude korrigeerimist (sest ma olen see, kes 90ndatel endal kõik kulmukarvad välja nokkis ja nüüd mul on kulmudes augud, sest osad karvad polegi enam tagasi kasvanud), siis ma modelleerin, panen põsepuna, valgustpeegeldavat kreemi, teen silmameigi ja värvin ripsmed. Kui see tehtud, lähen kööki teise tassi kohvi järele. Selleks ajaks on ka pudru ennast valmis keetnud, mis tähendab, et ma võtan külmkapist välja sinna eelmisel õhtul valmis pandud salati ja lõunakarbi ning panen veel väiksesse karpi pudru ja maasikaid.
Pärast seda ma lähen tagasi magamistuppa ja sätin soengut. Neil päevil, kui ma juukseid ei pese (juukseid pesen üle päeviti) seon juuksed kas hobuse sabasse või krunni. Juukseid ma reeglina lahtiselt ei hoia, sest muidu ma peaks neid iga päev pesema. Fikseerin soengu lakiga, lasen peale parfüümi ja olengi valmis.
Teisipäeva öösel oli lund sadanud, mis tähendas, et enne minekut tuli ka auto lumest puhtaks pühkida. Kuna Kärbes oli haiglane, siis tema jäi teisipäeval koju magama ja ma sõitsin otse kodust kontorisse. Muidu ma viin tema ka kooli ära. Autos kuulan muusikat, tavaliselt midagi oma viimaste lemmikute hulgast.
Jõudsin seekord kontorisse üsna vara, 7.38. Kuna ma ise olen ka natuke selline haiglane ikka veel (jälle?ma ei jõua enam järge pidada, aga pidevalt on hõre olla, tatti lippab, kurk on kähe ja sees iiveldab. Ei, ma ei ole rase, tänan küsimast.), siis ma keetsin tavapärase kohvi asemel endale teed. Möödunud nädal oli Rimis pakkumine, et kui ostsid kaks teed/kohvi, siis said tooted -40%. Ma siis ostsin kontorisse kohvi ja teed ning kuna meie töömees põlgas selle karamellimaitselise Dilmah ära, siis otsustasin, et joon seda ise.
Tegin majade peal väikse tuuri, kastsin lilli kus vaja, vahetasin köökides välja pesunuustikud, kontrollisin kas tuled põlevad ja radikad on soojad, tavaline tuur ja midagi põnevat ei leidnud.
Lugesin meile ja blogisid, natuke kaheksa läbi tuli töömees kontorisse ja küsis, mida teha on vaja, saatsin ta objektile ja ülejäänud päeva ei teinud eriti midagi. Vastasin mõnele meilile, käisin ühte klienti päästmas, kes oli ennast tuppa luku taha lukustanud, vaatasin tiktokke. Sõin lõunat. Seekord oli kaasas ahjuliha ja pasta ning kõrvale salat.
Pärast lõunat kirjutasin veel blogipostituse, sisestasin arveid tabelitesse, kontrollisin laekumisi. Käisin poes talvist klaasipesuvedelikku ostmas, aga neil polnud. Õnneks leidsin garaažist liitri vedelikku ja lisasin selle autole, et suvine ei jäätuks.
Pärast tööd, 16.30, sõitsin jõusaali. Kuna see oli mul neljas päev järjest trenni, siis otsustasin, et ma teen kerge trenni, kõnnin ja venitan. Olin jõusaalis natuke üle tunni.
Sõitsin koju ja leidsin postkastist oma uue pangakaardi, mis on nii neetult seksikas, et ma lihtsalt pidin seda Instagramis jagama.
Tegin poistele toidu soojaks ja pistsin kana ahju küpsema, et kolmapäevaks oleks lastel kodus lõuna ja mul midagi tööl süüa. Kuna mul endal oli juba halb ning raske, sest saabusid igakuised külalised, siis tegin endale paar võileiba ja aurutasin natuke köögivilju. Võtsin oma rohud sisse, et magada saaks ja valu mind enesetapuni ei viiks.
Ülejäänud õhtu istusin diivanil ja vaatasin "Gilmore tüdrukuid" ning kell kaheksa pesin hambad, pakkisin trennikoti ja ronisin voodisse. Voodis vaatasin natuke Instagramis ringi ja kell üheksa panin telefoni laadima ja tule kustu. Ei lugenud, ei täitnud päevikut.
Kohe magama siiski ei jäänud, planeerisin tulevast remonti poiste toas, mõtlesin mida osta on vaja, kuidas ma mööbli paigutan, mõtlesin sellele, et kas mul jätkub viitsimist ka oma toas remont ära teha või rikub see mu puhkuse. Kuna puhkus on täpselt enne "päevasid", siis ma võiks seda veres tekkinud testosterooni ju enda kasuks ära kasutada ja kui pojad ka natuke kaasa löövad, siis ehk jõuab jõuluks isegi valmis. Mõtlesin, et äkki ma siiski värvin enda magamistoa ka, sest see on kiirem, kui tapeetimine ja kunagi hiljem siis saan tapeedi panna, kui selle järgi isu. Mõtlesin, et peaks Printerestist vaatama, mis seinavärv mu mööbliga sobiks. Panin peas paika eelarve poiste toa remondile. Panin peas paika eelarve jõulukingitustele. Panin peas paika nimekirja asjadest, mille kohta ma peaks YouTube videoid vaatama, et enda magamistoa sein võimalikult soodsalt ja kiiresti sirgeks krohvida. Lisasin poistetoa nimekirja liistud, mis ma enne unustanud olin. Lisasin nimekirja, et pean töö juurest nurgasae laenama liistude jaoks. Mõtlesin sellele, et kas liiste saaks monteerimisvahuga ka paigutada või jääb väga porno. Mõtlesin sellele, et kas magamistoa seina mustaks värvida on liiga dramaatiline. Mõtlesin sellele, et ma ei viitsi üldse ise remonti teha ja kui oleks rohkem raha, siis palkaks. Mõtlesin sellele, et küsida, kas keegi blogilugejatest ei taha pika pai eest tulla ja mind aidata remondis. Mõtlesin, et ma ei julge sellist lollust blogis küsida. Läksin nii närvi sellest kõigest. Hakkasin mõtlema, et millal ma oma elu ükskord korda saan. Mõtlesin, et kust raha saada. Mõtlesin, et mida teha, et Krahv tööle saaks ja siis poleks mul rahaliselt ka nii kitsas. Mõtlesin, et loodan, et ma suren sama vanalt, kui mu isa, siis see lahendaks mitmed mu praegused probleemid.
Ja siis ma mingil nende mõtete sees jäin vist lõpuks magama ka. Igatahes ärkasin alles hommikul pissihäda peale ja kui ma vetsust tagasi tulin hakkas äratuskell helisema ja ma läksin tagasi vannituppa duši alla.
Kommentaarid
Postita kommentaar