Kirjutan veel meestest

See teema siin ei lõppe, olgu ma või tuhat aastat vana...

Üks lugeja kommenteeris mu romaani, öeldes, et ma olen oma meeskarakterid pahelisteks voolinud. Ma ei viitsinud vaielda. Minu meelest sellised vaidlused on alati mõttetud, sest inimene on juba seisukoha võtnud ja ma tunneks ennast lollina, kui ma midagi tõestada püüaks. Fakt on see, et mina ise näen nii, et romaanis on kolm üdini positiivset meeskarakterit ja ainult üks positiivne naistegelane. Aga noh, see, mis kellelegi on positiivne ja mis negatiivne sõltub ju suuresti enda moraaliväärtustest ja maailmavaatest.

Minu maailmavaade meeste osas on viimase 5 aasta jooksul tohutult muutunud. "Süüdi" selles on TikTok. Minu arusaamine sellest, mis on "hea" mees on täna hoopis teine, kui see oli enne TikToki. Ma saan aru nüüd, et ma elasin enne ikka väga meestekeskses reaalsuses, kus mees oli kõige olulisem ja kõik muu pidi keerlema mehe tahtmise ja heaolu ümber. Ilmselgelt mängis siin suurt rolli ka mu religioosne taust, kus mees on perepea ja naine peab talle alluma ning olema õnnelik, et mees talle kolakat ei anna ning kogu küla pooleks ei rauta. 

Ma elasin rõõmsalt oma mullis, olles veendunud, et mul on hea mees. Mu mees ei olnud alkohoolik, ta ei tõstnud mu vastu kätt ega häält, ta aitas mind kodutöödes, pestes nõud ja vahetades laste mähkmeid. Ma teadsin, et paljudel mu tuttavatel ja sõbrannadel pole kodus nii häid mehi. Nad ise rääkisid sellest. 

Nüüd ma mõtlen, et oota, mis mõttes see on hea mehe mõõdupuu? Mis mõttes peab mees kodus "aitama"? Ta ju ka elab seal, need on tema lapsed ka. 

Alles pärast lahutust sain ma aru, et mees ei pakkunud mulle turvatunnet, tuge, lohutust ega julgustust. Pärast lahutust ma mõistsin, et mu mees tegi mu elu raskemaks ja keerulisemaks. Korraga oli mul rohkem raha, rohkem vaba aega, parem tervis, ka vaimne tervis, elurõõm ja tähenduslikud sotsiaalsed suhtes. Ka parem seks. Veel sain ma alles aastaid pärast lahutust aru, et olin tegelikult kogu abielu elanud materiaalselt ja emotsionaalselt vägivaldses suhtes. 

Kas see muutis mind meeste osas kibestunuks? Ma ise ei tundnud seda nii. Ma võtsin seda üksiknäitena. Ma ei laiendanud oma mehe käitumist kõigile meestele. Aga küllap lugejad arvavad kõrvaltvaadates seda, mida nad arvata soovivad, ma kätt ette ei pane.

Ma lihtsalt tean seda, et läksin elus edasi positiivselt meelestatuna, oodates, et kusagilt nurga tagant tuleb minu unistuste mees. Nägin meestes palju ilusaid omadusi. Püüdsin mõista, miks nad käituvad nii või teisiti. Oli mehi, keda ma "parandada" ja "terveks armastada" püüdsin. Alles viis aastat tagasi hakkasin vaikselt aru saama, et see on võimatu missioon. 

Alles eelmisel aastal sain ma lõpuks aru, et inimesed ei käitu sinuga nii, nagu sina nendega. Kui sa ilmutad kellegi vastu hoolimist ja kiindumust, siis ei tähenda see, et nad sellega sulle vastavad. Ja veel suurem mõistmine oli see, et nad ei tee seda sellepärast, et nad on pahelised, vaid kuna neil puudub võime olla parem. Kõik inimesed ärkavad hommikul üles ja teevad oma parima. Mõnikord see parim on üsna sitt. Aga see ei tähenda, et inimene, kes minu sita endale kaela sai, oli selle ära teeninud või ma tahan talle keerata. Lihtsalt juhtus nii, et täna oli mul ekstreemselt sitt päev ja see inimene lihtsalt juhtus olema mu teel ja peab selle sita all kannatama. 

Kas ma vihkan mehi? 

...

Kas ma arvan, et mehed on pahelised?

...

Ma arvan, et isekaid, alatuid, julmi mehi on rohkem, kui naisi. Jah, arvan küll. Arvan, sest ma ise olen elus selliste meestega kokku puutunud rohkem, kui selliste naistega. See ei tähenda, et kõik mehed ja kogu aeg. Ma olen veendunud, et rohkem kui korra olen ma ise käitunud vastassooga inetult, alatult ja julmalt. Kindlasti on maailmas mehi, kes kuuldes mu nime meenutavad aega, kus ma neile haiget tegin või neid ära kasutasin. Nagu ma ütlesin, asi polnud nendes, mul oli lihtsalt sitt päev/nädal/aasta. 

Aga ma olen meeste osas nüüd valvsam. Ma ei eelda neist halvimat, kuid ma ei eelda ka parimat. Ma lasen neil olla nagu nad on ja vaadata, millisena nad ennast näitavad. Ma ei mõtle kuldseid kuid selga nii nagu ma varem mõtlesin. Võibolla sellepärast jääbki kõrvalt mulje, et mu meestegelased on pahelised, sest ma ei eelda automaatselt, et nad on inglid.