Jumal tänatud, et "also mina" olemas on. Ma ei saaks sind jälgida ja lugeda, kui sa oleksid täiskarsklane. Aga olen harjunud seda tegema, see meeldib mulle, su postitused kuuluvad mu hommikukohvi juurde. Paraku täiskarsklased, eriti aktiivsed täiskarsklased, mulle lihtsalt ei meeldi :-).
Mul endal on täiskarsklastega pigem vähe kokkupuudet olnud, aga need vähesed, mis on olnud on pannud mõistma, et selle taga on tavaliselt sõltuvus, mida pole suudetud kontrollida ja seetõttu ollakse karsklased, sest piiri ei osata pidada. Kunagi oli üks kallim, kellega pikalt küll koos ei olnud, aga nägin ära, et see teema oleks olnud pidevaks tüliallikaks. Naljakas oligi, et ma tol ajal tegelikult üldse ei joonud, aga ma ütlesin kogu aeg, et ma ei kavatsegi karsklaseks hakata ja siis tema rääkis mulle pidevalt sellest, kui kahjulik on alkohol ja oleks hea, kui ma kunagi enam ei jooks jne, mis paradoksaalsel kombel tekitas minus isu joomise järele (mulle ilmselgelt ei meeldi, kui keegi mulle ütleb mida ma tohin või ei tohi teha).
Võibolla on see ebaõiglane võrdlus, aga minu jaoks on karsklased nagu veganid, ma aktsepteerin neid, aga ma ei kujuta ette, et nendega südamesõber olla oskaks, lihtsalt väärtused elus on sellevõrra erinevad.
Kui inimene väldib alkoholi iseenda (tervise) pärast, siis on see OK (mul on mitu sellist sõpra + abikaasa). Kui aga pööratakse fookus iseendalt teistele ja hakatakse jutlustama karskusest ja nõudma seda teisteltki, siis jah, ka mina ei taha põhimõttelise karsklase läheduses olla. Kinnismõtteline vägisi teiste inimeste muutmine on jäle. Tavaliselt on võitlevatel karsklastel veel teisigi raskesti talutavaid kinnismõtteid.
Jah, kuniks inimene on karsklane, ilma, et ta seda teatava "holier than thou" mentaliteedita ülejäänud maailmale nina alla hõõruks, lasku käia. Hea oleks, kui lähikonnas neid poleks siiski. Kui poeg vahepeal alkopausi tegi mitmeks kuuks, vingusin küll täitsa avalikult, et "ma ei taha täiskarsket poega". Ega see ka minust ilus polnud, aga ta õnneks läks ikka normaalseks tagasi :-).
Ma teiste inimeste joomise ja eriti mitte joomatajätmise pärast üldiselt ei muretse. Tehku mis tahavad oma kerega, kuni mulle närvidele ei käi. Täpselt sama värk on ka laktoosi, gluteeni ja absoluutselt ükskõik millise muu ainega, mida saab suust sisse ajada. Mõni väldib suhkruid seetõttu, et on diabeetik (või mõnel muul meditsiinilisel põhjusel), aga mõni on usukuulutaja ja misjonär, kes Põhimõtteliselt Valget Suhkrut Ei Söö ja Parem Oleks, Kui Kõik Teised Ka Ei Sööks. Kui mingisse ainesse hakatakse religioosse pühendumisega suhtuma (vahet pole, kas pähe määrima või keelama), on asi halb. Ma püüan vältida kellegi kallal õiendamist, et miks ei joo/söö mõnda asja. Ise ju ka ei tahaks et keegi mu kallal õiendaks.
Kui ma oma lähikonnast praagiks välja kõik, kes mingil põhjusel üldse alkoholi ei tarvita, jääksin hoobilt poolest perekonnast ilma. Kui praagiksin välja ka need, kes mingil põhjusel piima ei joo, tomatit ei söö jne jne, siis jääksin maailma päris üksi.
Nii harva, kui ma midagi etanooli sisaldavat joon, on see vein. Muidu olen karsklane, sest normaalseid joomakaaslasi pole 😄 Väga ilusad pildid jälle, kas tõesti "ainult" moblaga tehtud?
Moblaga saab väga häid pilte teha, küsimus on pildistajas. Ega masin pilti siis tee. Peab lihtsalt veidigi tehnikat (nii vidinat kui protsessi) teadma ja siis nende võimalustega arvestama. Väga hea masin võib olla aga kui seda ei tunne ja üldisi fotograafiapõhimõtteid (sh kompositsiooni) ei tea, ega siis head pilti saa. Katarina ilmselgelt teab ja oskab.
Hea Kuukala, see kysimus oli tglt trollivas sõnastuses kompliment. Sest ma kunagi ARMASTASIN pildistamist, mul oli mitu vene peegelkaamerat ja lõpus 2 Canoni peeglikat. Pildi kompositsiooni, dynaamikat, valguse- ja materjalimänge jne olen isegi kunstikoolis eriti peenelt nägema õppinud. Läbi kaamera näeb maailma hoopis teisiti kui omaenda silma super-lainurkse vaate ja see on sulle kogu eluks, kui seda nägema õpid. Enam ma pildistada ei viitsi, sest maailm on paksult pyhendunumaid ja paremaid fotograafe täis. Selle asemel kiidan ja armastan teisi, kes sellega tegelda tõesti oskavad.
No vähemalt jood sa viisakalt klaasist :)
VastaKustuta(Mina joon õlut otse pudelist/purgist ja veini joon ma kohvitassist.)
Mul on see kiiks, et kõik joogid peavad ilusas klaasis olema. Ma joon muidu limpsi ja vett ka veiniklaasist 😀
KustutaJumal tänatud, et "also mina" olemas on. Ma ei saaks sind jälgida ja lugeda, kui sa oleksid täiskarsklane. Aga olen harjunud seda tegema, see meeldib mulle, su postitused kuuluvad mu hommikukohvi juurde. Paraku täiskarsklased, eriti aktiivsed täiskarsklased, mulle lihtsalt ei meeldi :-).
VastaKustutaMul endal on täiskarsklastega pigem vähe kokkupuudet olnud, aga need vähesed, mis on olnud on pannud mõistma, et selle taga on tavaliselt sõltuvus, mida pole suudetud kontrollida ja seetõttu ollakse karsklased, sest piiri ei osata pidada. Kunagi oli üks kallim, kellega pikalt küll koos ei olnud, aga nägin ära, et see teema oleks olnud pidevaks tüliallikaks. Naljakas oligi, et ma tol ajal tegelikult üldse ei joonud, aga ma ütlesin kogu aeg, et ma ei kavatsegi karsklaseks hakata ja siis tema rääkis mulle pidevalt sellest, kui kahjulik on alkohol ja oleks hea, kui ma kunagi enam ei jooks jne, mis paradoksaalsel kombel tekitas minus isu joomise järele (mulle ilmselgelt ei meeldi, kui keegi mulle ütleb mida ma tohin või ei tohi teha).
KustutaVõibolla on see ebaõiglane võrdlus, aga minu jaoks on karsklased nagu veganid, ma aktsepteerin neid, aga ma ei kujuta ette, et nendega südamesõber olla oskaks, lihtsalt väärtused elus on sellevõrra erinevad.
Kui inimene väldib alkoholi iseenda (tervise) pärast, siis on see OK (mul on mitu sellist sõpra + abikaasa). Kui aga pööratakse fookus iseendalt teistele ja hakatakse jutlustama karskusest ja nõudma seda teisteltki, siis jah, ka mina ei taha põhimõttelise karsklase läheduses olla. Kinnismõtteline vägisi teiste inimeste muutmine on jäle. Tavaliselt on võitlevatel karsklastel veel teisigi raskesti talutavaid kinnismõtteid.
KustutaJah, kuniks inimene on karsklane, ilma, et ta seda teatava "holier than thou" mentaliteedita ülejäänud maailmale nina alla hõõruks, lasku käia. Hea oleks, kui lähikonnas neid poleks siiski. Kui poeg vahepeal alkopausi tegi mitmeks kuuks, vingusin küll täitsa avalikult, et "ma ei taha täiskarsket poega". Ega see ka minust ilus polnud, aga ta õnneks läks ikka normaalseks tagasi :-).
KustutaMa teiste inimeste joomise ja eriti mitte joomatajätmise pärast üldiselt ei muretse. Tehku mis tahavad oma kerega, kuni mulle närvidele ei käi. Täpselt sama värk on ka laktoosi, gluteeni ja absoluutselt ükskõik millise muu ainega, mida saab suust sisse ajada. Mõni väldib suhkruid seetõttu, et on diabeetik (või mõnel muul meditsiinilisel põhjusel), aga mõni on usukuulutaja ja misjonär, kes Põhimõtteliselt Valget Suhkrut Ei Söö ja Parem Oleks, Kui Kõik Teised Ka Ei Sööks. Kui mingisse ainesse hakatakse religioosse pühendumisega suhtuma (vahet pole, kas pähe määrima või keelama), on asi halb.
KustutaMa püüan vältida kellegi kallal õiendamist, et miks ei joo/söö mõnda asja. Ise ju ka ei tahaks et keegi mu kallal õiendaks.
Kui ma oma lähikonnast praagiks välja kõik, kes mingil põhjusel üldse alkoholi ei tarvita, jääksin hoobilt poolest perekonnast ilma. Kui praagiksin välja ka need, kes mingil põhjusel piima ei joo, tomatit ei söö jne jne, siis jääksin maailma päris üksi.
KustutaNii harva, kui ma midagi etanooli sisaldavat joon, on see vein. Muidu olen karsklane, sest normaalseid joomakaaslasi pole 😄
VastaKustutaVäga ilusad pildid jälle, kas tõesti "ainult" moblaga tehtud?
Ikka telefoniga, jaa, pole veel uut mänguasja osta jõudnud.
KustutaMoblaga saab väga häid pilte teha, küsimus on pildistajas. Ega masin pilti siis tee. Peab lihtsalt veidigi tehnikat (nii vidinat kui protsessi) teadma ja siis nende võimalustega arvestama. Väga hea masin võib olla aga kui seda ei tunne ja üldisi fotograafiapõhimõtteid (sh kompositsiooni) ei tea, ega siis head pilti saa.
KustutaKatarina ilmselgelt teab ja oskab.
Hea Kuukala, see kysimus oli tglt trollivas sõnastuses kompliment. Sest ma kunagi ARMASTASIN pildistamist, mul oli mitu vene peegelkaamerat ja lõpus 2 Canoni peeglikat. Pildi kompositsiooni, dynaamikat, valguse- ja materjalimänge jne olen isegi kunstikoolis eriti peenelt nägema õppinud. Läbi kaamera näeb maailma hoopis teisiti kui omaenda silma super-lainurkse vaate ja see on sulle kogu eluks, kui seda nägema õpid. Enam ma pildistada ei viitsi, sest maailm on paksult pyhendunumaid ja paremaid fotograafe täis. Selle asemel kiidan ja armastan teisi, kes sellega tegelda tõesti oskavad.
Kustuta