Mind kohe tõmbab süngete perekonna saladuste poole. Ja selles suhtes ei valmistanud Herman Kochi "Õhtusöök" vähimatki pettumust. Tegemist on teosega, mille neelasin alla ja mille lõppedes oli hammas verel.
Sisu kokkuvõte lühidalt siis selline: Hollandi keskklassi peres, kus suhted sugulastega, nii nagu meil kõigil, pisut pingelised. Leht lehekülje haaval koorub lugu, mis kaht teineteisest võrdlemisi erinevat venna peret ühendab ning samas lahku lükata ähvardab. Lugeja saab ise otsustada, kuivõrd mängib, inimese tegudes ning südametunnistuse kujunemises, rolli geneetika ja kui palju prioriteedid, mis vanemad peres on sisse seadnud. Tekib küsimus, et kui vanem on nõus oma järeltulijat, teo tagajärgede eest, kaitsma, siis kas ta teeb seda puhtalt järeltulija pärast või on sellega seotud ka enda naha päästmine? Kui kaugeleulatuv on siis vanema armastus oma võsukese vastu? Ja kas see ka tasutud saab?
Isiklikult mulle on ääretult sümpaatsed sellised jutustused, mis pole päris üheti võetavad ja mis panevad lugu ning seeläbi ennastki analüüsima. Antud lugu tekitas minus vist rohkem küsimusi, kui ma neile raamatukaante vahelt vastuseid oskasin leida. Ma austan tohutult kirjanikke, kes peavad lugu oma lugejaist, sellega, et jätavad neile vabaduse ise otsustada, kuidas nad asjadesse suhtuvad, mitte ei suru oma maailmavaadet peale. Seda kohtab ilukirjanduses masendavalt harva. Ja mitte ainult ilukirjanduses.
Eeltoodut silmas pidades, usun, et tegemist on sellise teosega, mis väga palju vastakaid arvamusi sünnitab. On igati loogiline, et inimesed peavad oma arvamust kõige õigemaks ja olulisemaks siin ilmas. Aga mis siis, kui õigeid valikuid pole nii lihtne ära tunda? Ja isegi, kui sa tead, mis on õige, kas tähendab see seda, et õigesti käitumine laabub sujuvalt? Kas see, mis on sinu jaoks õige, on seda tingimata ka kõrvalseisja jaoks? Milliseid otsuseid sa saad teha nii, et sa sellega ei tungiks lähedase isiku ellu ning põhjustaks talle pöördumatuid tagajärgi? Kas sul on siis õigus oma õigust iga hinnaga taga ajada? Kas suudad sa jääda tegevusetult pealt vaatama, kui teine inimene, tehes seda, mida peab õigeks, tungib sellega sinu ellu?
Mulle isiklikult raamat meeldis. Ma arvan, et see on teos, mis ühtegi lapsevanemat külmaks ei jäta. Lugeda omal vastutusel.
Sisu kokkuvõte lühidalt siis selline: Hollandi keskklassi peres, kus suhted sugulastega, nii nagu meil kõigil, pisut pingelised. Leht lehekülje haaval koorub lugu, mis kaht teineteisest võrdlemisi erinevat venna peret ühendab ning samas lahku lükata ähvardab. Lugeja saab ise otsustada, kuivõrd mängib, inimese tegudes ning südametunnistuse kujunemises, rolli geneetika ja kui palju prioriteedid, mis vanemad peres on sisse seadnud. Tekib küsimus, et kui vanem on nõus oma järeltulijat, teo tagajärgede eest, kaitsma, siis kas ta teeb seda puhtalt järeltulija pärast või on sellega seotud ka enda naha päästmine? Kui kaugeleulatuv on siis vanema armastus oma võsukese vastu? Ja kas see ka tasutud saab?
Isiklikult mulle on ääretult sümpaatsed sellised jutustused, mis pole päris üheti võetavad ja mis panevad lugu ning seeläbi ennastki analüüsima. Antud lugu tekitas minus vist rohkem küsimusi, kui ma neile raamatukaante vahelt vastuseid oskasin leida. Ma austan tohutult kirjanikke, kes peavad lugu oma lugejaist, sellega, et jätavad neile vabaduse ise otsustada, kuidas nad asjadesse suhtuvad, mitte ei suru oma maailmavaadet peale. Seda kohtab ilukirjanduses masendavalt harva. Ja mitte ainult ilukirjanduses.
Eeltoodut silmas pidades, usun, et tegemist on sellise teosega, mis väga palju vastakaid arvamusi sünnitab. On igati loogiline, et inimesed peavad oma arvamust kõige õigemaks ja olulisemaks siin ilmas. Aga mis siis, kui õigeid valikuid pole nii lihtne ära tunda? Ja isegi, kui sa tead, mis on õige, kas tähendab see seda, et õigesti käitumine laabub sujuvalt? Kas see, mis on sinu jaoks õige, on seda tingimata ka kõrvalseisja jaoks? Milliseid otsuseid sa saad teha nii, et sa sellega ei tungiks lähedase isiku ellu ning põhjustaks talle pöördumatuid tagajärgi? Kas sul on siis õigus oma õigust iga hinnaga taga ajada? Kas suudad sa jääda tegevusetult pealt vaatama, kui teine inimene, tehes seda, mida peab õigeks, tungib sellega sinu ellu?
Mulle isiklikult raamat meeldis. Ma arvan, et see on teos, mis ühtegi lapsevanemat külmaks ei jäta. Lugeda omal vastutusel.
Kommentaarid
Postita kommentaar