Logisin pahaaimamatult e-kooli keskkonda, et vaadata tunniplaani ja muud sellist, ning mida ma näen? Kaasa võtta 3 eurot. Kaas võtta 4 majapidamispaberi rulli. Alates 22.01 kohustuslik suusatamine. Jah, meil on TASUTA alg-, põhi- ja keskharidus. Kui sa eriti tubli oled, siis saad isegi kõrgema hariduse päris muidu. Aga tegelikult ju pole see tasuta. Kui palju siis ikkagi maksab tasuta haridus?
Mul ei ole kahju 3st eurost, 4st majapidamispaberi rullist ega lapse kohta 2,50* 8 eurost suusatamise eest. Ka teisi silmaringilaiendamise eesmärgil ettevõetud väljasõite, muuseumide külastusi ja muud kultuurset ajaveetmist toetan ma meeleldi. Jumal taevas näeb, et oma jõududega ei suuda ma ka parima tahtmise juures nii palju näitusi ja etendusi külastada, kui haridustöötajad seda teevad. Mis mind vihastab on see, et see muudetakse kohustuslikuks ja laps, kellel pole seda 3 eurot või 8*2,50 eurot, saab karistatud niru(ma) hindega.
Toon paar näidet. Kolmanda poja õpetaja koostas projekti, mis koosnes kolmest osast. Esiteks tuli läbi lugeda raamat "Pal-tänava poisid" (saab raamatukogust tasuta), teiseks vaadata samanimelist filmi (hind 4 eurot) ja kolmandaks käia etendusel (hind 12 eurot). Projekti sisu - kirjeldada erinevusi ja sarnasusi raamatu, filmi ja etenduse vahel. Kuna minu kolmas on paras unistaja ja tuulepea, siis läks nii, et etendusele ta ei jõudnudki (makstud oli küll, aga kutt ei leidnud teatrit üles). Projekti hindeks 3. Loogiline, oluline element projekti kirjeldusest jäi tal ju omandamata. Seega 4 eurot võrdub hinne kolm, aga 16 euro eest oleks olnud võimalus 5 osta. Sarnane lugu oli ka pojaga number kaks. Muusika õpetaja hindeline projekt külastada Estonia teatris muusikali ja kirjutada selle kohta arvustus. Hind 20 eurot, hinne vastavalt sisule. Poiss ostis endale 5 miinuse.
Andke mulle andeks, aga ma leian, et see on pedagoogi poolt alatu võte. Jah, võib näida, et mis see 16, 20 või enamasti 2 -5 eurot siis maksta ei ole. Lapsi võivadki ju saada ainult sellevõrra majanduslikult kindlustatud inimesed, kellele sellised summad (õppeaasta jooksul on see minu perele kokku umbes 540 eurot ja siia ei kuulu õppetegevuse välised ekskursioonid ning ettevõtmised) väljakutset ei paku. Nagu öeldud, mul pole vähimatki probleemi sellega, et õpetaja on ettevõtlik ja viitsib möllata. Mul on probleem, siis kui see asi tehakse hindeliseks ja kohustuslikuks.
Teine asi, mis on pisut seotud, aga mis mulle isiklikult veelgi vastumeelsem, on jõulude ajal vägisi kirikusse vedamine. See hakkas juba siis peale, kui ma ise veel keskkoolis käisin ja on endiselt päevakavas. Kui ma viimati Eesti Vabariigi põhiseadust lugesin, siis seal on endiselt kirjas, et igal inimesel on õigus usuvabadusele ja Riigikirikut meil pole. Kuidas saab siis klassijuhataja teha kohustuslikuks usuhoone külastuse ja puudujaid distsiplineerida põhjuseta puudumisega? Ja kui seda põhjendada silmaringi laiendamisega, siis miks ainult jõulude ajal ja ainult luteri kirikusse? Kas poleks siis juba õiglane hanuka ajal sünagoogi ja ramadaani ajal mošeesse lapsi vedada?
Kui ma asjast olen õigesti aru saanud, siis kõik meie heas riigis kehtivad seadused peavad olema põhiseadusega kooskõlas või muidu on need õigustühised. Põhiseadus trumpab üle kõik teised kirjutatud ning kirjutamata seadused. Mul on kodus ka reeglid. Olles viieliikmelise kogukonna seadusejärgne esindaja ja matriarh, peavad toimetused ning suhted olema reglementeeritud. Ometi annan ma endale aru, et need minu kehtestatud reeglid ei kehtiks, kui need läheksid põhiseadusega vastuollu.
Kuidas siis nii, et meie armsad heatahtlikud pedagoogid saavad avalikes haridusasutustes, nahaalselt, päise päeva ajal, enda loodud seadusi, käskusid ja keeldusid sätestada, ilma et keegi neile vastu hakkaks? Ise on võtnud kohustuse väikeseid poisse ja tüdrukuid viisakateks seadusekuulekateks kodanikeks kasvatada. Häbi-häbi.
Vaata lisaks:
EV põhiseadus:
EV haridusseadus:
§ 2.2. Hariduse põhialustes lähtutakse üldinimlike ja rahvuslike väärtuste, isiksuse, usu- ja südametunnistuse vabaduse tunnustamisest.
§ 2.3.2 Hariduse eesmärk on kujundada seadusi austavaid ja järgivaid* inimesi.
§ 4. 4 Usuõpetuse õppimine ja õpetamine on vabatahtlik*.
§ 4. 6 Haridusasutuste tegevuse majanduslik kindlustamine on lahus* pedagoogilisest juhendamisest ja kontrollist
* Märkused on autori lisatud.
Mul ei ole kahju 3st eurost, 4st majapidamispaberi rullist ega lapse kohta 2,50* 8 eurost suusatamise eest. Ka teisi silmaringilaiendamise eesmärgil ettevõetud väljasõite, muuseumide külastusi ja muud kultuurset ajaveetmist toetan ma meeleldi. Jumal taevas näeb, et oma jõududega ei suuda ma ka parima tahtmise juures nii palju näitusi ja etendusi külastada, kui haridustöötajad seda teevad. Mis mind vihastab on see, et see muudetakse kohustuslikuks ja laps, kellel pole seda 3 eurot või 8*2,50 eurot, saab karistatud niru(ma) hindega.
Toon paar näidet. Kolmanda poja õpetaja koostas projekti, mis koosnes kolmest osast. Esiteks tuli läbi lugeda raamat "Pal-tänava poisid" (saab raamatukogust tasuta), teiseks vaadata samanimelist filmi (hind 4 eurot) ja kolmandaks käia etendusel (hind 12 eurot). Projekti sisu - kirjeldada erinevusi ja sarnasusi raamatu, filmi ja etenduse vahel. Kuna minu kolmas on paras unistaja ja tuulepea, siis läks nii, et etendusele ta ei jõudnudki (makstud oli küll, aga kutt ei leidnud teatrit üles). Projekti hindeks 3. Loogiline, oluline element projekti kirjeldusest jäi tal ju omandamata. Seega 4 eurot võrdub hinne kolm, aga 16 euro eest oleks olnud võimalus 5 osta. Sarnane lugu oli ka pojaga number kaks. Muusika õpetaja hindeline projekt külastada Estonia teatris muusikali ja kirjutada selle kohta arvustus. Hind 20 eurot, hinne vastavalt sisule. Poiss ostis endale 5 miinuse.
Andke mulle andeks, aga ma leian, et see on pedagoogi poolt alatu võte. Jah, võib näida, et mis see 16, 20 või enamasti 2 -5 eurot siis maksta ei ole. Lapsi võivadki ju saada ainult sellevõrra majanduslikult kindlustatud inimesed, kellele sellised summad (õppeaasta jooksul on see minu perele kokku umbes 540 eurot ja siia ei kuulu õppetegevuse välised ekskursioonid ning ettevõtmised) väljakutset ei paku. Nagu öeldud, mul pole vähimatki probleemi sellega, et õpetaja on ettevõtlik ja viitsib möllata. Mul on probleem, siis kui see asi tehakse hindeliseks ja kohustuslikuks.
Teine asi, mis on pisut seotud, aga mis mulle isiklikult veelgi vastumeelsem, on jõulude ajal vägisi kirikusse vedamine. See hakkas juba siis peale, kui ma ise veel keskkoolis käisin ja on endiselt päevakavas. Kui ma viimati Eesti Vabariigi põhiseadust lugesin, siis seal on endiselt kirjas, et igal inimesel on õigus usuvabadusele ja Riigikirikut meil pole. Kuidas saab siis klassijuhataja teha kohustuslikuks usuhoone külastuse ja puudujaid distsiplineerida põhjuseta puudumisega? Ja kui seda põhjendada silmaringi laiendamisega, siis miks ainult jõulude ajal ja ainult luteri kirikusse? Kas poleks siis juba õiglane hanuka ajal sünagoogi ja ramadaani ajal mošeesse lapsi vedada?
Kui ma asjast olen õigesti aru saanud, siis kõik meie heas riigis kehtivad seadused peavad olema põhiseadusega kooskõlas või muidu on need õigustühised. Põhiseadus trumpab üle kõik teised kirjutatud ning kirjutamata seadused. Mul on kodus ka reeglid. Olles viieliikmelise kogukonna seadusejärgne esindaja ja matriarh, peavad toimetused ning suhted olema reglementeeritud. Ometi annan ma endale aru, et need minu kehtestatud reeglid ei kehtiks, kui need läheksid põhiseadusega vastuollu.
Kuidas siis nii, et meie armsad heatahtlikud pedagoogid saavad avalikes haridusasutustes, nahaalselt, päise päeva ajal, enda loodud seadusi, käskusid ja keeldusid sätestada, ilma et keegi neile vastu hakkaks? Ise on võtnud kohustuse väikeseid poisse ja tüdrukuid viisakateks seadusekuulekateks kodanikeks kasvatada. Häbi-häbi.
Vaata lisaks:
EV põhiseadus:
§ 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas* põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse*, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise* ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
§ 37. Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta.
EV haridusseadus:
§ 2.2. Hariduse põhialustes lähtutakse üldinimlike ja rahvuslike väärtuste, isiksuse, usu- ja südametunnistuse vabaduse tunnustamisest.
§ 2.3.2 Hariduse eesmärk on kujundada seadusi austavaid ja järgivaid* inimesi.
§ 4. 4 Usuõpetuse õppimine ja õpetamine on vabatahtlik*.
§ 4. 6 Haridusasutuste tegevuse majanduslik kindlustamine on lahus* pedagoogilisest juhendamisest ja kontrollist
* Märkused on autori lisatud.
Kommentaarid
Postita kommentaar