Teate küll millest ma räägin. Need mahtuniversaalid/pereautod mis on sellised veidike juba väsinud ilmega ja mis näevad välja, et seltskond kes seal sees Patust Poolt kuulab koosneb Soome Kalevipojast, ühest tuustisest perenaisest ja nende viiest eelkooli ealisest võsukesest (klišee, ma tean). Ja siis selle auto tagaaknal, koos baby on board kleebisega ilutseb kõrvuti kaks baltiriikide lippu ning info maksude liikumisharjumuste kohta.
Ma ei hakka teesklema, et ma olen siinkohal peenetundeline või solidaarne. Ei, see on puhtatõuline jultumus ja mässumeelsus. Eriti vihale ajab, kui pesakonna liider kannab t-särki kirjaga "Häbi Eesti pärast". Minul ei ole Eesti pärast häbi. Mul on häbi eestlaste pärast, kes oma riiki suhtuvad nagu see oleks nende vaenlane.
Võibolla on viga minus, et ma olen pigem ikka klaas pooltäis tüüpi inimene. Või ma nagunii ei saa aru, sest ma ei tarbi kärakat. Ja üldse pole mul õigust midagi kobiseda, sest ma pole õige eestlane. Aga, kas selline provokatiivne lähenemine muudab meie kodumaa kuidagi üllamaks?
Ma ei ütle tingimata, et ma ei mõista. Mul on päris mitu tuttavat, kes teevad alkotrippe ja ei põe selle pärast. Teisalt, neil pole ka sõidukid igasugust jälkust täis kleebitud. Kuna mul on sugulaste hulgas ka Põhjamaariikide esindajaid, kes aastaid on oma kesvamärjukese Baltiriikidest soetanud, siis on see minu jaoks üsna normaalne nähtus. Ja jälle, pole ma veel ühelgi FIN numbrimärgiga autol kleepsu "Verot ajaa" täheldanud. Muidugi, miks mitte, meil on vaba kaubandus ja enamik mu sugulasi-tuttavaid ostab oma tehnika Ali Expressist, riided Ebayst ja raamatud Amazonist. Normaalne.
Ehk vihastab mind see lugu hoopis sellepärast, et enamik, kes oma ratsu on kleepsudega rüvetanud, ei jäta niigi teab mis eeskujuliku riigikodaniku muljet. Ma võin ehk ebaõiglane olla, aga kas tõesti need inimesed maksavad üldse mingit maksu? Teatavasti on ümbrikupalk Eestis endiselt suureks probleemiks. Ja kui suures osas sellised peremehed käivad hoopis Skandinaaviast leiba lauale toomas, siis kes need maksud sisse kasseerib? Viikingid, laplased või jääb see kõik kenasti ka nende peremeeste endi tasku? Ja polegi minu asi kui jääb. Ainult, et tavaliselt on need, kes vinguvad auklike teede, puuduliku arstiabi ja väikese lastetoetuse ning pensioni üle, needsamad "maksud sõidavad" tegelinskid. Kas nad on tõesti nii lühinägelikud, et ei näe oma tegude tagajärgi? Ise saevad oksa, millel istuvad.
Aga mida mina ka tean. Minu jaoks ei ole alkoholi olemasolu elementaarne inimõigus. Jah, kui eelmisel aastal hinnad tõusid, siis ehmatas esialgu hinge kinni küll. Aga ma sain üle. Harjusin ära. Ükski veinipidu ja õllepralle pole pidamata jäänud. Magan öösiti õndsat und, teades, et kõik maksud on makstud ja pole lõuna poole teel. Vot, selline veidrik olengi.
 |
| Foto internetist. |
Ma ei hakka teesklema, et ma olen siinkohal peenetundeline või solidaarne. Ei, see on puhtatõuline jultumus ja mässumeelsus. Eriti vihale ajab, kui pesakonna liider kannab t-särki kirjaga "Häbi Eesti pärast". Minul ei ole Eesti pärast häbi. Mul on häbi eestlaste pärast, kes oma riiki suhtuvad nagu see oleks nende vaenlane.
Võibolla on viga minus, et ma olen pigem ikka klaas pooltäis tüüpi inimene. Või ma nagunii ei saa aru, sest ma ei tarbi kärakat. Ja üldse pole mul õigust midagi kobiseda, sest ma pole õige eestlane. Aga, kas selline provokatiivne lähenemine muudab meie kodumaa kuidagi üllamaks?
Ma ei ütle tingimata, et ma ei mõista. Mul on päris mitu tuttavat, kes teevad alkotrippe ja ei põe selle pärast. Teisalt, neil pole ka sõidukid igasugust jälkust täis kleebitud. Kuna mul on sugulaste hulgas ka Põhjamaariikide esindajaid, kes aastaid on oma kesvamärjukese Baltiriikidest soetanud, siis on see minu jaoks üsna normaalne nähtus. Ja jälle, pole ma veel ühelgi FIN numbrimärgiga autol kleepsu "Verot ajaa" täheldanud. Muidugi, miks mitte, meil on vaba kaubandus ja enamik mu sugulasi-tuttavaid ostab oma tehnika Ali Expressist, riided Ebayst ja raamatud Amazonist. Normaalne.
Ehk vihastab mind see lugu hoopis sellepärast, et enamik, kes oma ratsu on kleepsudega rüvetanud, ei jäta niigi teab mis eeskujuliku riigikodaniku muljet. Ma võin ehk ebaõiglane olla, aga kas tõesti need inimesed maksavad üldse mingit maksu? Teatavasti on ümbrikupalk Eestis endiselt suureks probleemiks. Ja kui suures osas sellised peremehed käivad hoopis Skandinaaviast leiba lauale toomas, siis kes need maksud sisse kasseerib? Viikingid, laplased või jääb see kõik kenasti ka nende peremeeste endi tasku? Ja polegi minu asi kui jääb. Ainult, et tavaliselt on need, kes vinguvad auklike teede, puuduliku arstiabi ja väikese lastetoetuse ning pensioni üle, needsamad "maksud sõidavad" tegelinskid. Kas nad on tõesti nii lühinägelikud, et ei näe oma tegude tagajärgi? Ise saevad oksa, millel istuvad.
Aga mida mina ka tean. Minu jaoks ei ole alkoholi olemasolu elementaarne inimõigus. Jah, kui eelmisel aastal hinnad tõusid, siis ehmatas esialgu hinge kinni küll. Aga ma sain üle. Harjusin ära. Ükski veinipidu ja õllepralle pole pidamata jäänud. Magan öösiti õndsat und, teades, et kõik maksud on makstud ja pole lõuna poole teel. Vot, selline veidrik olengi.
Kommentaarid
Postita kommentaar