"Downsizing"
2017
Alexander Payne
Metascore 63
"It's so easy for me to see who you are. But who am I?"
Ütleme otse, et seda filmi poleks ma muidu üldse vaadanud, kui Netflix poleks soovitanud ja see võrdlemisi hiljutine väljalase poleks. Mind sellised ulmevaldkonda kuuluvad linateosed kinno ei meelita. Treilerist oli mul ka jäänud selline lastefilmi mulje (meenus kunagine "Honey, I shrunk the kids").
Selles suhtes oli vaatamine päris tore. Polnud mingit arvamust kujunenud. Pärast filmi nägemist vaatasin ka teiste hinnanguid ja selle põhjal poleks vist isegi alustanud filmi vaatamist. Niisiis, mul on päris hea meel, et ma ikkagi vaatasin. Sest ta on omamoodi tore. Selline halenaljakas. Mingil põhjusel meenutas "Lobsterit" ja "Colossolit". Mingit seost pole tegelikult, lihtsalt tunne pärast vaatamist oli sama. Umbes, et mida helli ma praegu just vaatasin.
Need, kes ütlevad, et igav ja mõttetu, on ebaõiglased. Minu meelest oli täitsa tore. Ma isegi naersin paaris kohas. Näitlejatöö on nagu ikka Walzi ja Damoni poolt, suurepärane. Juba nende pärast tasub vaadata.
Kui ma nüüd pean mingi hullult sügava pirni panema, siis võiks ju öelda, et muutes keskkonda ei muuda see inimeste sügavale juurdunud probleeme. Isegi, kui midagi ülla eesmärgi nimel ette võetakse, siis see ei pruugi oodatud tulemust tuua, kuna inimeste sügavale sissejuurdunud loomus ilmutab oma inetut palet ka kõige ideaalsemates tingimustes. Nii, et ka siit jookseb kenasti maailmalõpu ja elumõtte otsingu teema läbi.
Kindlasti ei julge ma seda kellelegi soovitada. Sellevõrra veider. Kui ma hiljem googeldades taipasin, et sama režisöör on ka filmi "Sideways" taga, siis see tundus väga loogiline. See film mulle ka hirmsasti meeldis. Selline kummaline, ilma konkreetse alguse ja lõputa, nukker aga lootusrikas. Isiklikult mulle meeldis. Ärge siis hukka mõistke.
2017
Alexander Payne
Metascore 63
"It's so easy for me to see who you are. But who am I?"
Ütleme otse, et seda filmi poleks ma muidu üldse vaadanud, kui Netflix poleks soovitanud ja see võrdlemisi hiljutine väljalase poleks. Mind sellised ulmevaldkonda kuuluvad linateosed kinno ei meelita. Treilerist oli mul ka jäänud selline lastefilmi mulje (meenus kunagine "Honey, I shrunk the kids").
Selles suhtes oli vaatamine päris tore. Polnud mingit arvamust kujunenud. Pärast filmi nägemist vaatasin ka teiste hinnanguid ja selle põhjal poleks vist isegi alustanud filmi vaatamist. Niisiis, mul on päris hea meel, et ma ikkagi vaatasin. Sest ta on omamoodi tore. Selline halenaljakas. Mingil põhjusel meenutas "Lobsterit" ja "Colossolit". Mingit seost pole tegelikult, lihtsalt tunne pärast vaatamist oli sama. Umbes, et mida helli ma praegu just vaatasin.
Need, kes ütlevad, et igav ja mõttetu, on ebaõiglased. Minu meelest oli täitsa tore. Ma isegi naersin paaris kohas. Näitlejatöö on nagu ikka Walzi ja Damoni poolt, suurepärane. Juba nende pärast tasub vaadata.
Kui ma nüüd pean mingi hullult sügava pirni panema, siis võiks ju öelda, et muutes keskkonda ei muuda see inimeste sügavale juurdunud probleeme. Isegi, kui midagi ülla eesmärgi nimel ette võetakse, siis see ei pruugi oodatud tulemust tuua, kuna inimeste sügavale sissejuurdunud loomus ilmutab oma inetut palet ka kõige ideaalsemates tingimustes. Nii, et ka siit jookseb kenasti maailmalõpu ja elumõtte otsingu teema läbi.
Kindlasti ei julge ma seda kellelegi soovitada. Sellevõrra veider. Kui ma hiljem googeldades taipasin, et sama režisöör on ka filmi "Sideways" taga, siis see tundus väga loogiline. See film mulle ka hirmsasti meeldis. Selline kummaline, ilma konkreetse alguse ja lõputa, nukker aga lootusrikas. Isiklikult mulle meeldis. Ärge siis hukka mõistke.
Kommentaarid
Postita kommentaar