Põhiliselt arutan ma suhteteemasid ikkagi naistega. Õega, sõbrannadega, vahel isegi emaga. Aga mitte ainult.
Kõige enam kurdan ma, et meestest on võimatu aru saada ja nendele meele järele olla, oma lastele. Alaealised küll, aga ikkagi mehed. Ja minu arusaamise järgi peaks see meeste mõtlemine ikkagi kuidagi geneetiliselt paigas olema, mitte niivõrd kasvatusest sõltuma. Või vähemalt mitte ainult kasvatusest. Nendega on muidugi väga lõbus neid teemasid arutada, sest oma noorusest tingituna, on nad küllaltki naiivsed ja ei harrasta veel erisuguseid mõttemänge, mis meestele nii omased kipuvad olema. Millal see küll juhtub, et nendest ühel päeval mölakad saavad?
Veel avaldavad suhteteemadel arvamust mõned minu blogilugejad. Näiteks öeldakse, et ära mõtle üle ja go for it ning muud samalaadset julgustavat. Või siis seda, et armasta iseend ja küll see õige inimene sind üles leiab (ausalt, meeslugeja kirjutas nii, mitte maani seelikus pendlitega ringi keksiv metsahaldjas).
Suur Boss seitsme maa ja mere tagant ka annab nõu. Näiteks, et kõik suhted ei peagi olema deep and meaningful. Ja et meil kõigil on aegajalt hea end maandada. Soovitab mul võtta mehi nagu ühekordseid salvrätikuid. Võtad, kasutad, viskad prügikasti ja unustad. Ma püüan teda veenda küll, et ma pole nii ehitatud ja inimesed ning tunded on mulle olulised, aga ta arvab, et küll ma veel jõuan sinna. Eks elu näitab.
Aga kõige põnevamad vestlused suhetest on mul hoopis oma otsese ülemusega. Mees ise on loomulikult stabiilses ja õnnelikus suhtes. Ja siis ta vahel räägib mulle oma naise sõbrannadest, naabritest ja annab ka mulle igasugust suhtealast koolitust.
Väga põnev on kuulata, kui ta arutleb selle üle, et kuidas on võimalik, et ma ikka veel vallaline olen. Uurib, et kas ma ikka väljas käin ja hobidega tegelen. No jah, minu hobid on trenn ja raamatute lugemine. Need on halvad hobid, ütleb ülemus. Otsigu ma endale teised hobid. Näiteks rahvatants või koorilaul. Siis ta korraks satub kõigest sellest segadusse ja küsib otse, et ma ei saa aru, et kas sa siis tahad meest või mitte? Ütlen, et tegelikult vist väga ikkagi ei soovi. No jah, ütleb ta, sa oledki juba liiga kaua üksi olnud. Selles vanuses ongi raske.
Vahepeal jutustab ta mulle sellest kuidas mehed klubides naisi valivad. Et sellel pidi oma kuldne aeg olema, kui naised on juba ennast ilusaks joonud, aga suudavad veel kõndida. Siis poole tunni jooksul pidi meeste vahel jaotamine toimuma. Aga inetud pidid ikka üksi koju minema.
Siis ta küsib, et millal tuleb see staadium, kus hakatakse mehi üle lööma? Jään vastuse võlgu. Ilmselgelt pole ma sinna staadiumisse veel jõudnud. Aga tema soovitab. Need pidid tegelikult head mehed olema. Ja üldse, ärgu ma põdegu, kuna enamus mehi seda ootabki, et neid üle löödaks. Sest salaja on peaaegu kõik nendest õnnetus suhtes, aga meestel on lihtsam olla õnnetus suhtes, kui päris üksi. Mugavam, noh.
Teate, seda kõike on kohutavalt tore kuulata. Sest ta oskab rääkida nii, et ma peaasjalikult olen kägaras laua all ja naerukrampides hingetu. Vot tema peaks hoopis blogi pidama. See tema suuvärk on hindamatu.
*Pildid Tatjana Siipan Photography
Kõige enam kurdan ma, et meestest on võimatu aru saada ja nendele meele järele olla, oma lastele. Alaealised küll, aga ikkagi mehed. Ja minu arusaamise järgi peaks see meeste mõtlemine ikkagi kuidagi geneetiliselt paigas olema, mitte niivõrd kasvatusest sõltuma. Või vähemalt mitte ainult kasvatusest. Nendega on muidugi väga lõbus neid teemasid arutada, sest oma noorusest tingituna, on nad küllaltki naiivsed ja ei harrasta veel erisuguseid mõttemänge, mis meestele nii omased kipuvad olema. Millal see küll juhtub, et nendest ühel päeval mölakad saavad?
 |
| Let me check. Yep, it's jerk o'clock in ten to twelve years |
Veel avaldavad suhteteemadel arvamust mõned minu blogilugejad. Näiteks öeldakse, et ära mõtle üle ja go for it ning muud samalaadset julgustavat. Või siis seda, et armasta iseend ja küll see õige inimene sind üles leiab (ausalt, meeslugeja kirjutas nii, mitte maani seelikus pendlitega ringi keksiv metsahaldjas).
Suur Boss seitsme maa ja mere tagant ka annab nõu. Näiteks, et kõik suhted ei peagi olema deep and meaningful. Ja et meil kõigil on aegajalt hea end maandada. Soovitab mul võtta mehi nagu ühekordseid salvrätikuid. Võtad, kasutad, viskad prügikasti ja unustad. Ma püüan teda veenda küll, et ma pole nii ehitatud ja inimesed ning tunded on mulle olulised, aga ta arvab, et küll ma veel jõuan sinna. Eks elu näitab.
Aga kõige põnevamad vestlused suhetest on mul hoopis oma otsese ülemusega. Mees ise on loomulikult stabiilses ja õnnelikus suhtes. Ja siis ta vahel räägib mulle oma naise sõbrannadest, naabritest ja annab ka mulle igasugust suhtealast koolitust.
 |
| Foto tehtud kommunikatsioonialasel koolitusel. Lektor J. M. |
Väga põnev on kuulata, kui ta arutleb selle üle, et kuidas on võimalik, et ma ikka veel vallaline olen. Uurib, et kas ma ikka väljas käin ja hobidega tegelen. No jah, minu hobid on trenn ja raamatute lugemine. Need on halvad hobid, ütleb ülemus. Otsigu ma endale teised hobid. Näiteks rahvatants või koorilaul. Siis ta korraks satub kõigest sellest segadusse ja küsib otse, et ma ei saa aru, et kas sa siis tahad meest või mitte? Ütlen, et tegelikult vist väga ikkagi ei soovi. No jah, ütleb ta, sa oledki juba liiga kaua üksi olnud. Selles vanuses ongi raske.
Vahepeal jutustab ta mulle sellest kuidas mehed klubides naisi valivad. Et sellel pidi oma kuldne aeg olema, kui naised on juba ennast ilusaks joonud, aga suudavad veel kõndida. Siis poole tunni jooksul pidi meeste vahel jaotamine toimuma. Aga inetud pidid ikka üksi koju minema.
Siis ta küsib, et millal tuleb see staadium, kus hakatakse mehi üle lööma? Jään vastuse võlgu. Ilmselgelt pole ma sinna staadiumisse veel jõudnud. Aga tema soovitab. Need pidid tegelikult head mehed olema. Ja üldse, ärgu ma põdegu, kuna enamus mehi seda ootabki, et neid üle löödaks. Sest salaja on peaaegu kõik nendest õnnetus suhtes, aga meestel on lihtsam olla õnnetus suhtes, kui päris üksi. Mugavam, noh.
Teate, seda kõike on kohutavalt tore kuulata. Sest ta oskab rääkida nii, et ma peaasjalikult olen kägaras laua all ja naerukrampides hingetu. Vot tema peaks hoopis blogi pidama. See tema suuvärk on hindamatu.
*Pildid Tatjana Siipan Photography
Kommentaarid
Postita kommentaar