Kuidas ennast vigaseks treenida?

Möödunud nädalal rääkisin ühe tuttavaga sellest, kuidas on võimalik ennast vigaseks treenida. Mina ütlesin, et ma ei saa aru kuidas ja tema jälle, et ju sa siis ei tee korralikult trenni. No jah. Ma teen trenni selleks, et mul hea oleks, mitte selleks et mingeid medaleid, karikaid või juutuubi videoid teha. Kui pärast trenni enam hea ei ole, siis on midagi valesti.

Ja isegi nii, enda meelest rahulikult asjatades on mul põlved nõrgad. Kirjutasin sellest siis, kui ma naiivselt lootsin, et ma septembris poolmaratoni jooksen. Põlvedega hakkas jama pärast seda, kui ma kaks korda poole aasta jooksul kukkusin. Ei, täiesti kaine olin. Sügisel kukkusin märgade lehtede pärast, nii et sukad katki ja põlv verine. Mõned kuud hiljem, kukkusin niisama, lambist. Kõndisin mööda teed, madalate jalanõudega ja lihtsalt kukkusin. Põlvede peale. Seekord olin teksastes ja need jäid terveks. Lihtsalt piinlik oli. Kuna mul peale piinlikustunde ja veidi marraskil põlve midagi muud häda ei olnud, siis unustasin kogu loo. Kuni see ennast mulle ise meelde tuletas. Joostes nimelt. Ja veel hiljem, kui ma Pumpi tegin 5 korda nädalas.

No mees oleks minu asemel edasi treeninud. Nagu neile öelda meeldib - no pain, no gain. Mina, alalhoidlik nagu ma olen, tõmbasin pidurit. Võtsin rahulikumalt. Hoidsin ennast. Tegin trenni edasi küll, aga mitte läbi valu, vaid kuni valuni. Aja jooksul põlv taastus, sai tugevamaks ja valu enam ei olnud. Ainult joostes lõi välja.

Niisiis, ennast vigaseks treenida ma vist ei oskaks. Mis ei tähenda, et ma trenni tehes end siiski ei vigastaks.

Esmaspäeval käisin trennis. Surusin rinnalt. Pumpasin biitsepsi. Pingutasin triitsepsi. Hoidsin planku. Tegin tagurpidi koera poosi. Sõdalast. Kükitasin kangiga. Tegin väljaasteid. Jõutõmbeid. Treenisin õlgu. Oli raske. Hambad ristis tegin. Midagi ära ei tõmmanud, sest kasutasin seljavööd, kindaid ja muud turvavarustust (loe: aju).

Siin ma eputan oma seljavöö ja kinnastega.

Lähen siis pärast trenni pessu ja enne dušširuumi sisenemist libisesin loigus. Loomulikult maandusin ma jälle põlvele. Aga niimoodi graatsiliselt, nagu baleriin. Ainult väike varvas käis raksaki tagurpidi. Nagu päriselt! Ma tõstan seal kaheksakümnekiloseid raskusi ja pole midagi. Kükki teen 90 kiloga ja kõik super. Ja siis, lihtsalt väänad varba välja ja lähed trennisaalist longates koju.

Hoia ennast kuidas tahad, ikka saad trenni tehes viga. Ausalt, palju vingem, kui ma ikkagi jõudu tehes oleks endale viga teinud. Siis oleks vähemalt millega uhkustada. Aga nii? Kes seda kuulda tahab, et ma dušširuumis libisesin ja tasakaalu kaotasin? Pfff! See on umbes sama, et sul on näo peal mingi bad ass arm ja kõik arvavad, et osalesid kusagil kakluses ja tegelikult oli sul seal mingi vinn, mis pigistades läks mädanema ja käest ära. Masendav.